Minestus ja kollaps

Minestus ja kollaps

Minestus on lühiajaline teadvusekadu, mis on tingitud aju hapnikupuudusest.
Inimene ei tarvitse minestust ette tunnetada, kuid vahel eelneb õhupuudus, higiga kattumine, nõrkus, õhupuudus, värisemine jäsemeis. Minestuse põhjustab ootamatu vererõhu langus erinevatel põhjustel.
On inimesi, kes oma elu jooksul korduvalt minestavad.
Sageli minestatakse pikemalt õhuta ruumis püstiseismisel (bussis, kaupluses järjekorras seistes), valu korral, raseduse esimestel kuudel, aga ka psühhogeensetel põhjustel - vere nägemine, traagilise sõnumi saamisel, ränga õnnetuse pealtnägemisel.
Minestus:
- inimene variseb ootamatult teadvusetult kokku
- tõelisel minestusel inimene ei vali asendit ega kohta kuhu kukkuda ja võib seetõttu saada vigastusi millegi vastu kukkudes
- minestanu on kahvatu (vahel ei paista see rohke meigi tõttu välja), kaetud kerge higiga
- vahel võib kokkuvarisemisel esineda kergeid tõmblusi (see pole epilepsia!)
- pulss on nõrk

Minestus pole kiirabikutse!

Minestanu tuleb asetada pingile, toolidele või murule pikali ja tõsta jalad südamest kõrgemale, vabastada kurgualused nööbid ja lõdvendada lipsusõlm, lehvitada millegagi näole tuult ja väga tõhus oleks anda nuusutada nuuskpiiritust, mida aga alati käepärast pole.
Ajuvereringe taastub lamavas asendis peaaegu kohe ja inimene on mõne minuti pärast võimeline oma päevatoimetusi jätkama.
Kui minestamine leiab aset bussis, on soovitav peale teadvusele tulekut bussist väljuda värske õhu kätte toibuma. Kui minestus toimub kaupluses järjekorras seistes, siis selle korra ostud tuleb ära jätta ja minna õue värske õhu kätte toibuma..

Kollaps on süvaminestus.

Siin on teadvusekaotus pikem ja tavaliselt on ka põhjus tõsisem:
- Eakamad inimesed kollabeeruvad oma südameprobleemide tõttu
- igas vanuses võivad esineda häireid seedeorganites, mis omakorda viivad organismi veetustumisele (äge kõhulahtisus) või koguni sisemistele verejooksudele (maohaavandtõbi, günekoloogilised verejooksud)
- kõik sümptomid on kollapsi puhul enamväljendunud ja kestvamad
- pulss on nõrk, vaevu palpeeritav

Kui inimene on kokku varisenud ja esmased abivõtted seisundit silmnähtavalt ei paranda või seisund koguni halveneb, tuleb kutsuda kiirabi!
Mingil juhul ei tohi kollabeerunud inimest tõsta istuli. Oksendamise lisandumisel keerata haige külili asendisse. Ja taas: jalad kõrgemale!

Esita küsimusi, püüan vastata!

Peavalu

Peavalu

Peavalu on vast üks kõige sagedamini inimesi tüütav haigusseisund. On inimesi, kes kannatavad peavalude all aastaid (migreen, pingepeavalud, lülisamba kaelaosa osteokondroosist tingitud peavalud).
Väga sageli esinevate ja intensiivsete peavalude korral oleks vaja kindlasti teostada uuringud põhjuse ja adekvaatse ravi väljaselgitamiseks.
Lühiajaliselt esineb peavalu gripi ja teiste palavikuga kulgevate haiguste puhul.
Peavalu möödub tavaliselt iseeneslikult.
Kiirabi pole vaja.
Ravimeist sobivad tabletid, mis sisaldavad valuvaigisteile lisaks ka koffeiini. Vahel võtab peavalu ära lihtsalt kohvi joomine. Vajalik on värske õhk, müraallikate (vali muusika) välja lülitamine, kaelale puhkeasend, pea peale niiske jahe mähis. Väga soodsalt mõjub turja- ja kaelapiirkonna massaaž.

Ohtlikuks e. kiirabiliseks on äkki tekkinud ja üha intensiivistuv peavalu.
Palavik võib olla (meningiit, entsefaliit, eriti kui on teada eelnev puugihammustus või kontakt viirusmeningiiti põdeva haigega, eelnev mädane keskkõrva või nina kõrvalurgete põletik), kuid palavikku ei tarvitse olla (koljusisese rõhu tõus väikese verevalanduse korral, peale peatraumat, kõrge vererõhu kriisi korral, teatavad mürgistusseisundid).
Ohtlikud süptomid on:
- korduv oksendamine,
- mistahes sorti nägemishäired,
- kuklakangestus (lõuga ei anna rinnale painutada)
- halvatusnähud,
- tõmblused jäsemetes või suured krambid
- ja loomulikult igat sorti teadvusehäired, alates ülemäärasest unisusest, apaatiast, kuni segasuse ja teadvuse kaotuseni.
Äkki tekkinud ägeda peavaluga haiget tuleb säästa igasugusest pingest. Ta ei tohi tõusta. Kiirabi tulekuni asetada pea peale külmi mähiseid, teadvuseta, oksendav haige asetada patjade najal küljeli. NB! Äkki tekkinud, ägeda peavalu korral ei tohi manustada aspiriini, mis tavalise peavalu korral on väga tõhus. Aspiriin soodustab verejooksu.

Esita küsimusi, jaga kogemusi!

Pearinglus

Pearinglus

Tasakaaluorganiteks on teatavasti sisekõrv ja väikeaju e. tserebellum.
Mistahes muutused neis organeis põhjustavad kergemaid või ka üliraskeid tasakaaluhäireid.

Kerge pearinglus pole põhjus kiirabi kutsumiseks. Inimene peab võimalusel lihtsalt lamama. Kui seda võimalust pole, siis istuma. Tuleb tagada, et haige saaks värske õhu kätte, vajadusel rahustada teda. Kerge pearingluse põhjuseid on palju, alates väsimusest, halvast ventilatsioonist ja hüperventilatsioonist (erutus, paanikahäire), merehaigus, pinge kaelalihastes, lõpetades teatavat sorti kergemate mürgistusseisunditega (alkohol, kohv, teatud ravimite kõrvaltoime).

Rasket, ootamatut pearinglust iseloomustab
- täielik võimetus käia,
- liigutuste koordinatsioon on tugevalt häiritud (inimene ei suuda sõrme nina otsa panna sageli ka lahtiste silmadega),
- pilguga esemeid fikseerida ei suuda (kõik "ujub", "keerleb", voodi "kukub ümber"). Seda silmade "lõnksumist" näeb ka kõrvalseisja.
- Kaasneb tugev oksendamine. Haige on kahvatu ja kaetud vaevahigiga.
- Kui selline pearinglus on tingitud sisekõrvaprobleemist, siis lisanduvad tavaliselt ka vähemal või suuremal määral ootamatud kuulmishäired ühes kõrvas ( kõrva kohisemine, mürin, kuulmise langus).
Raske pearinglusega haiget peab nägema arst, kes otsustab hospitaliseerimisvajaduse. Üldiselt vajavad sellised haiged haiglaravi. Välja arvatud juhul, kui tegemist on ootamatult kõrgenenud vererõhuga ja haige seisund paraneb vererõhu normaliseerumisel ja teiseks juhtumid, kus haigel on diagnoositud Meniere'i tõbi või muu vestibulopaatia ja sellised tugevad pearinglushood on tema jaoks korduvad.

Küsi julgelt, püüan vastata!

Koduapteek

Koduapteek

Enne kui osta mingi apteegikomplekt (mis tuleks tunduvalt kallim), võime selle ise komplekteerida. Eakamatel inimestel on oma kogemuste põhjal ja arsti poolt väljakirjutatud rohtudest kujunenud juba ise koduapteek, mis mitmetel juhtudel on omandanud haiglaapteegi mõõtmed (kast, suur sahtel, köögiriiul, külmkapi riiul).
On aga noori haritud perekondi, kes kutsuvad lapse haigestumisel kiirabi, lastes lapse palavikul tõusta piirini, kus tekivad eluohtlikud tüsistused, endal aga pole kodus ei kraadiklaasi ega laste palavikusuposiide.
Korralikus kodus peab(!) olema väike koduapteek. Sellest räägivad ka kõik head perenaisekäsiraamatud ja kõikvõimalikud tervisekäsiraamatud.
Pole oluline, milles te ravimeid hoiate (karp, sahtel, šeif), kuid ravimikapil on väga kindlad nõuded.
Esiteks peab panipaik olema pestav (palstmass, plekk, fajanss jm.)
Teiseks peavad ravimid olema täielikult valguse eest kaitstud ja soovitavalt toa jahedamas kohas.
Kolmandaks. Ravimid peavad olema absoluutselt kättesaamatus kohas kui peres on lapsed, nõdrameelsed vanurid või suitsiidiohtlikud täiskasvanud. Parim panipaik on lukustatud kapike või laegas.

Ravimikapi sisu.

1. Kraadiklaas.
Väga kindel oma näiduga on elavhõbedatermomeeter, kuid omab ohtu purunemisel.
Digitaalne termomeerter elavhõbedat ei sisalda, kuid nende näit ei tarvitse alati väga täpne olla.
2. Mitmes suuruses haavaplaastrid, paar rullsidet ja vatiotsaga tikud.
3. Haava puhastamiseks vesinikuülihapend ja pudelike briljantrohelisega. Võib ka jood olla kui on teada, et peres pole joodiallergiat.
4. Pudelike sipelga- või boorpiiritusega
5.Vatt (puhastuseks, mähiste ja kompresside tegemiseks)
6. Palavikku alandavad tabletid või supposiidid või siirup (vähendavad ühtlasi ka valu):
-paratsetamool
-ibumetiin
-aspiriin (NB! Väikelastele ei tohi, kõrgenenud veritsusega inimestele ei sobi)
7. Seedehäirete puhuks:
-smecta
-imodium
-söetabletid
8.Ninatilgad
9. Köhasiirup. Näiteks bronteks, prospaan (kuid nende valik on suur). Soovitav hoida külmkapis
10. Soovitav omada ka väike klistiiriballoon täiskasvanule ja lapsele (kui peres on laps) Klistiiriballoon tuleb peale kasutamist puhastada, desinfitseerida ja hoida tualettruumis või vannitoa kapis.
(11. Viin. Välispidiseks kasutamiseks. Võib olla, kuid ei tarvitse. Saab asendada kerge äädikalahuse või lihtsalt külma vee ja jääkotikestega. Viinaga keha jahutamine aitab palavkku alandada siis kui kodus ainsatki tabletti pole. Vajalik peredes, kus väike laps.)
12. Kroonilistel haigetel peab oma ravitablettide varu olema selline, et ei tekiks ootamatut olukorda, kus tabletid on otsas ja perearstil puhkus või muud.
13. Pantenool: naha põletuse puhuks.
Burnshield geelid ja mähised põletuse puhuks (täiendus heatahtliku lugeja poolt).
14. Külmasprei ( seda saab asendada jääkuubikutega või lihtsalt külma mähisega)

Kui mul midagi veel meelde tuleb, lisan nimekirja.

Esita küsimusi, tee ettepanekuid! -

Et suur mure saaks väiksemaks!

Et suur mure saaks väiksemaks!

Kuna blogipidajad on enamasti noored terved inimesed, siis see peatükk ilmselt eriti populaarne olema ei saa.
Tahan eelkõige anda mõningaid algteadmisi sellest, missugune peaks olema tilluke koduapteek. Siis aga võimalikke haigestumise ja õnnetusjuhtumite kirjeldusi, kus noor inimene peaks oskama ise toime tulla.
Enamik haigusi paranevad iseeneslikult ilma igasuguse arsti vahelesekkumiseta. Pole vaja kutsuda kiirabi nohu, köha, palaviku ja noaga sõrmelõigatud haava korral. Kuid peab oskama ära tunda ja mitte alahinnata eluohtlikke seisundid.
Arvate, et seda peaks tegema arst ja tasuma haigekassa?
Arst on kaugel, telefoniliinid kinni, haigekassal pole raha ja ... lukkus kõrva või väikese pöidlahaava korral pole kiirabilist abi kunagi vaja.

Oma aastakümnete kogemusega on mulle üha enam meeldima hakanud meditsiin umbes 19. sajandil ja varem, kus arst vaatles, kuulas, kompas, koputles, nuusutas, maitses ja kirjutas paberile ravimite segu apteekrile esitamiseks ja andis instruktsioonid haige hooldamiseks.
Juba sel igivanal ajal aga ei tulnud iialgi kellelgi mõttesse hakata kõrges palavikus tuigerdavat haiget viima kilomeetrite taha arsti juurde, vaid arst laskis kaariku ette rakendada oma hobuse (tänapäeval peaks selleks olema auto) ja sõitis ise haige juurde.

Teate seda laulu:
" Kui mesilind jalga mul nõelas.
see oli mu ainuke haav.
Seda arstida oskas mu ema,
nii paranes valutav haav."

Kui te olite lapsed, kuidas teie ema teie haavu sidus?
Kuidas ema (või isa) ravis teie nohu ja köha?
Mida tehti kõhuvalu korral, kõhulahtisuse või -kinnisuse korral?

Nüüd, täiskasvanuna kohiseb peas, pigistab rinnus, käed värisevad, tekivad ootamatud õhupuudushood, jäsemed lähevad külmaks, liigesed hakkavad vaeva tegema jne., jne., jne.

Pane oma mure siia kirja, püüan vastata. Täpsemad, erialased küsimused aga esitage:

www.kliinikum.ee
www.arst.ee
www.kliinik.ee
www.inimene.ee
www.mu.ee

nõuandetelefon ootamatul haigestumisel 1220
kiirabisse 112 helistage vaid siis kui juhtub õnnetus või tekib ohtlik ootamatu haigusseisund.
muul ajal saab telefoninõu ka perearstilt

Tõsise olukorra puhul jõuate haiglasse oma transpordiga alati kiiremini. Ja haiglas ei küsita teilt kunagi raha tõsise haigestumise korral.

Härra minister küsis kord haigestudes kiirabiarstilt: "Kas te olete kardioloog?"
Ei! Kiirabiarst pole mitte ainult kardioloog, vaid ka terapeut, infektsionist, traumatoloog, kirurg, pediaater, psühhiaater, reanimatoloog.
Kiirabiarst on laia profiiliga erakorralise meditsiini arst ja otsuste langetamisel ravi või haiglaravi vahel vaagides lähtub haigest tervikuna, mitte silmavärvist või hädakisa suurusest.
Et teeme vigu?
Ka sellest püüan rääkida.

Esita küsimusi, püüan vastata!