Saturday, May 26, 2007

Kiirabi blogi lugejaile

Olen püüdnud oma sissekanded teha võimalikult lihtsalt ja "maakeeli", et lisaküsimusi ei peaks tegelikult tekkimagi.
Polegi tekkinud, nagu selgub.
Ja sellest järeldub minu jaoks, et vajaminev materjal on ammendatud.
Ometi näen, et üks ja teine on taas blogisse korduvalt sisse vaadanud.

Nüüd olekski küsimus:
Kas on mõni teema, mille käsitlemist ootaksite ja mida ma ise pole märganud lahti rääkida?

Või oleks kellelgi omalt poolt midagi head lugemist lisaks pakkuda? Selle võimaluse ma ju andsin! :-)

Tõlketöid ja teaduslikke uuringuid ma siia ei pane.

Igatahes soovin kõigile head tervist ja arukat tervise hoidmist!

Labels:

21 Comments:

At 30/5/07 14:03, Blogger Agris said...

Ingrid, räägi inimestele veidi perearsti nõuandetelefonist 1220, mis aitab oluliselt vähendada kiirabi tööd. Olen olnud selle teenuse sünni juures ja usun siiralt selle tulemuslikkusesse.
Infot saab haigekassast või www.1220.ee

 
At 30/5/07 15:48, Blogger Ingrid said...

Sellest rääkisin ma oma kõige esimeses sissekandes, mis jääb aga arhiivivarju.
Süsteem funktsioneerib.
Plaanin juba ammu kõik nimetatud lingid kõrvalritta aktiivsete linkidena panna, aga asi on jäänud venima.

 
At 10/8/07 23:03, Anonymous Anonymous said...

Kas puukide teemal on räägitud?
Mul praegu puugi pea seljas ja 1220-st (aitäh selle numbri eest!) öeldi, et olulist vahet pole, kas see pea istub mu kehas edasi või palun kusagil erakorralises selle välja võtta, sest entsefaliidi ja borreloosi osas vahet pole. Kui see puuk mind nakatas, tegi ta seda juba, kui oma pea mu kehasse kinni klammerdas.
Kui vahet pole, ma ei hakkaks selle pea pärast arsti juurde minema. Kuidas ta muidu mul sealt iseenenest välja tuleb või ei tule? Mingit mädanikku või põletikku peaksin ootama, kui pea sisse jääb?

 
At 11/8/07 08:42, Blogger Ingrid said...

This comment has been removed by the author.

 
At 11/8/07 08:43, Blogger Ingrid said...

Puugi pea on nahas nagu iga teine võõrkeha (pind, okas, metalli- või klaasikild). Ta kasvab ise välja.

1220 ütles õigesti, nakatumine toimub siis, kui puuk on jõundud end sisse imeda ja haava oma sülge paisata.
Praegu jääb sul üle oodata.
Kui nakatumine toimus, siis7-14 päeva pärast ilmnevad haigustunnused ja tuleb pöörduda nakkushaiglasse, kus tehakse analüüsid ja määratakse peale ravi.
Ma annan lingi:
http://www.tarbija24.ee/040407/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/253490.php

Siin on räägitud puuginakkusest ja haigustunnuste tekkimisest.

11/8/07 08:42

 
At 11/8/07 11:18, Anonymous Anonymous said...

Aitäh, Ingrid.
Kas siis ka haavakese paranemise, võimaliku mädaniku või paistetuse seisukohast ei ole ka absoluudselt mitte mingit vahet, kas puugi pea võtab mult arst ruttu välja või jääb ta mulle kehasse?
Või suurendab siiski pea kehas olek mingeid, mis iganes laadseid ohte?

 
At 11/8/07 15:23, Blogger Ingrid said...

Puugi pea võetakse välja traumapunktis.
Oleks soovitav!
Kui ta polnud nakkusekandja puuk, siis jääb ainsaks ohuks põletiku tekkimine puugi pea ümber. Ja nüüd oleneb organismist, kuidas ta võitleb võõrkehaga. Mõnikord kasvab võõrkeha lihtsalt välja, enamasti aga tekib siiski väike mädakoldeke, millest võõrkeha lihtsalt välja kukub/mädaneb. Põletikulisele kohale panna saialille salvi, kummelimähiseid, viinakompressi. Parim oleks ihtüool, mida meie apteegivõrk kahjuks aga Venemaalt enam sisse ei osta.

 
At 11/8/07 21:21, Anonymous Anonymous said...

Aitäh info eest.
Praegu läksin seda teda, et ei hakanud pead välja võtma. Väikese põletiku ja mädakolde elan yle, kui organism peaga ei lepi. See ikka parem, kui lasta arstil end nõelte vms torkida :)
Kunagi oli mädanike vastu abiks vishnevski salv. Kas ka vishnevskit võiks proovida, kui seda enam apteekides on?

 
At 28/8/07 11:39, Anonymous Anonymous said...

Ettepanek

Pole küll kiirabiline palve, kuid kiiret abi ja meditsiinilist läbivaatust vajavad vägistamisohvrid.
Lisaks loodavad paljud neist konfidentsiaalsusele ega soovi mingil juhul politsei sekkumist. Ka 1220 ei juleta helistada, sest vastuvõotev telefon võib olla numbrinäiduga.
Olukorda raskendab asjaolu, et üleelamised satuvad tihti öötundidele või nädalavahetustele ja seetõttu ei saa ohver kiirkorras oma günekoloogi poole pöörduda.

Kas saaks kirja panna juhtnöörid, kuidas peaks vägistamisohver toimima, et saada maksimaalne abi ja kaitse? Millistele õigustele võib ohver loota ja millised kohustused peab ta paratamatult täitma?

 
At 29/8/07 10:37, Anonymous Anonymous said...

Väga kiiduväärt lehekülg!

Otsisin, aga ei leidnud - kas on võimalik käsitleda laiahaardeliselt ka peavalu? Võib-olla on see nii laialivalguv ja konkreetsetest asjaoludest sõltuv, et äkki ei saagi sellest ilma kedagi eksitamata rääkida :)

Aga võimalusel siiski - siis umbes nii, et "kui kuklas on terav valu, siis see võib tähendada seda, aga kui otsmikul on pulseeriv valu, siis hoopis seda".

Miks ma küsin - eilsest õhtust saadik on mu pea paremal poolel u 5 cm kõrvast kõrgemal käinud vahelduva hooga valusähvakad. Umbes nagu mingi väike (1-2cm) pall läheks ootamatult 2x suuremaks; kestab sekundi või paar, siis taandub/vaibub. Mõne hooga kaasneb ka tasakaaluhäire, umbes nagu jõnks käiks läbi või midagi.

Kuna mul pole sellist asja varem olnud, siis tunnen ennast nõutuna. Kas helistada perearstile või on see nii väike asi, et pole mõtet tülitada? Või on see hoopis selline ohu märk, millega tuleks lausa läbivaatusele minna?

Kardan kõlada hüpohondrikuna.. :)

 
At 29/8/07 11:18, Blogger Ingrid said...

Peavalust on sissekanne detsembris.
Sinu kirjeldatud valusähvakad peas ei
teeks mulle väga muret, ehkki peavalu on ka üks kavalamaid haigusi, millega arst võib alt minna.
Praeguste ilmadega võib kergesti tuuletõmbust saada.
Tuuletõmbus pole küll meditsiiniline termin, kuid valu põhjuseks piisab sellest.
Kuklanärvid, kõrvavalu.
Ühepoolset peas sähvivat valu võib anda ka silm. Sellisel juhul pole põhjuseks muidugi tuuletõmbus, vaid mingitsorti silmaprobleem: ülepingutus, põletik, silma siserõhu tõus.

 
At 20/2/08 22:41, Anonymous Anonymous said...

Väikeste laste ja imikutega - millised on ohumärgid, millal tuleks kutsuda kiirabi.

Olen seda vastust pikalt otsinud - ei leia.

* Tagantjärele tean, et lapsel oli vedelikupuudus mis õnnekombel läks hästi. Ta ei söönud, pissinud, ja oli loid. Loiu oleku kohta arvasin siis, et kõik, ok, laps magab end välja.... Vedas seekord meil

* Seda et 40C palavik võib ohtlik olla, sain teada kui lapsel olid palavikukrambid

Kindlasti on ohtlikke olukordi veel. Palun kirjutage neist lühidalt!

* Mida jälgida kui laps on laps on hullusti kukkunud?

* Mida teha/jälgida kui laps on laps on söönud mingid sodi/mürki (makrofleks, pesupulber, foto, ajaleht)

 
At 20/2/08 23:03, Anonymous Anonymous said...

Tahaksin veel lisada, et olen tõesti vaeva näinud sellise info otsimisega.
Kapp on raamatuid täis ostetud, aga neile küsimustele sealt vastust ei leia.
Kooli terviseõpetusest ei mäleta midagi, siis olid endal muud teemad aktuaalsed
Vanemad, sõbrad, sugulased - sama "targad" kui mina.

 
At 21/2/08 09:59, Blogger Ingrid said...

Kahjuks pole raamatutest kasu kui need on läbi lugemata.
Vali raamatust probleem, mis sind huvitab, loe selle kohta mitme raamatu peale kokku, märgi markeriga oluline.
On olemas laste esmaabi ja laste tervise raamatuid, on olemas Spock, on olemas ülimalt hea Suurbritannia "Esmaabi käsiraamat".
Siin blogis kogu meditsiini ümber rääkida pole võimalik.
Palavik. Selle kohta on mul peatükk blogis, käsitletud ka laste palavik.
Traumad. Väikesed marrastused ja haavad tuleb puhastada ja vajadusel siduda. Suured haavad, luumurrud, peapõrutused, suuremad põletused ja söövitused kuuluvad traumapunkti.
Ainete ja asjade allaneelamine - kõik pole mürgine ja foto või ajalehetükikese allaneelamine ei ole ohtlik. Ohtlikud pole ka rasvakriidid, paljude laste "lemmikroog". Igasugune keemia, rääkimata sellest kui hoiatussildid juba peal, on ohtlik. Sealhulgas ravimid (loe "Koduapteegi" sissekanne).
Ja lõpuks veel kord soovitus - loe läbi kirjandus, mille eest sa oled tegelikult ju palju raha välja käinud.
Kui haigus ja õnnetus juhtuvad, siis satud sa niikuinii paanikasse, aga siis hakkad ka palavikuliselt meelde tuletama, mis ja kus just selle probleemi kohta kirjutatud oli ja kuidas käituda isegi eluohtlike seisundite(teadvuseta laps, krambid, lämbumine, raske ja vererohke trauma) korral kiirabi oodates.

 
At 21/2/08 23:20, Anonymous Anonymous said...

Tänan!

Aga miks sa naerad minu üle :((
"Ja lõpuks veel kord soovitus - loe läbi kirjandus, mille eest sa oled tegelikult "

Ma ei tee nalja. Minu jaoks on info puudus tõesti probleem.

Loomulikult olen ma kogu oma kirjanduse läbi lugenud + ka kohalik raamatukogu! Võibolla ei ole ma osanud õigeid raamatuid valid. Ainus vähegi asjalik oli veneaegne "lapse tervis"

Uuemas kirjanduses on väga palju ja põhjalikult erinevatest haigustest, aga tegevusjuhiseid tavaprobleemide korral tõesti ei ole - nt. see, et üle 39palavik ohtlik on, on kirjas vaid paracetamoli pakil.

Mind huvitaks eelkõige:
- mis olukordades tuleks kindlasti kutsuda kiirabi

Kas oskate soovitada raamatut kus oleks konkreetselt ja lühidalt JUST SEE info?

 
At 22/2/08 10:14, Anonymous Anonymous said...

Tahaks veel tänada, et sellise blogi olete teinud!

Väga hea ja asjalik info!

 
At 22/2/08 15:29, Blogger Ingrid said...

Hea anonüümne küsija!
Mul ei oleks võimalik oma blogi pidada, kui ma naeraksin oma lugejate üle.
Noore tohtrina oma esimese lapse ootel töötasin ma filigraanselt läbi Benjamin Spocki "Meie laps". Joonisin alla mulle olulisena tundunud info ja lugesin seda raamatut ka siis kui laps oli juba sündinud.
Mulle meeldis just see teema käsitluse viis, et mida teha haige lapsega siis, kui meedikuid pole ligilähedaltki võtta. Ja mitmed kasvatusküsimused, mis kõik elus küll kinnitust ei leidnud,aga olid ometi huvitavad.

 
At 22/2/08 20:25, Anonymous Anonymous said...

Jaa, Spock on hea, huvitav ja hästi kirjutatud. Mind hetkel huvitavat ta aga ei kirjuta (no vaid mõne teema juures).

Mind huvitab:
mis olukordades tuleks KINDLASTI kutsuda kiirabi
Ja MILLAL võin ise ravida (palju kirjandust on selle kohta
kuidas ise ravida)

Olen 2 korda jätnud õigel ajal arsti kutsumata (1. vedelikupuudus, 2.kõrge palavik) , ei taha 3. korda sama viga teha. Ei ole aga ka võimalik iga enda kahtluse korral helistama hakata – laps ju nagunii muutub iga päevaga.

Spock ei kirjuta näiteks sellest, et üle 40C palavik on ohtlik ja vedelikupuudusest. (Spock soovitab IGA palaviku ja kõhulahtisusega arst kutsuda – praegu meil see ju nii ei toimi.)

Arstid ehk arvavad, et see info on elementaarne ja kõik teavad – aga ei tea ju!
Ka meedikust tuttav sattus vedelikupuudusega lapsega haiglasse juhuslikult – ta ei teadnud vedelikupuuduse ohust. Sõbranna ravis aastast 40C palavikuga last ise kodus nädala enne kui arstile läks – nad ei ole hoolimatud, nad ei teadnud, et need võivad ohtlikud olukorrad olla. ...... või ei ole ikkagi ohtlikud... äki sain mina valesti aru...

Loomulikult Te ei pea mulle vastama. Kasutasin aga võimalust, et küsida :)

 
At 22/2/08 20:38, Anonymous Anonymous said...

... mõtlesin, et äki on Sinul Spocki uuem trükk, kus ka mind huvitav info olemas... Minu raamat on trükitud 1976.

 
At 24/6/08 00:03, Anonymous Anonymous said...

Mõtlesin, et ütlen ka paar lauset sekka just viimasele kommenteerijale/küsijale vastata püüdes.
Ma arvan, et ei ole olemas sellist nimekirja, kus on detailselt välja toodud juhised, et vot sellisel juhul ja teisel juhul tuleb kiirabi kindlasti kutsuda ja kolmandatel juhtudel on lubatud last endal kodus ravida või perearsti juurde minna.
Üks mis kindel - kui lapse seisund halveneb minutite ja tundidega, siis on see kindlasti kiirabi rida. Ülejäänu on puhtalt sisetunde ja enda oskuste küsimus.

Aga Ingridile tahtsin öelda, et tore lehekülg, kahju vaid, et sellele mõnel netisaidil viidet pole. Nt on tänapäeval väga aktuaalsed igasugused pereteemalised foorumid - äkki paneks selle lehekülje viite sinna üles. Aitaks kindlasti nii mitutki ema-isa või vanaema-vanaisa.
Jõudu!

 
At 24/6/08 15:22, Blogger Ingrid said...

Päris kindlasti on olemas seisundid, kus tuleb kõhklematult ja kiiresti kutsuda kiirabi.
Need on eluohtlikud seisundid, kus haiguslik seisund areneb minutite jooksul halvemuse suunas.
Näidustus kiirabi kiireks kutsumiseks on eluliselt tähtsate funktsioonide häire või lakkamine.
* Hingamise häirumine: kõõksuv või kiunuv hingamine või
*hingamise lakkamine
*Kõik teadvuse häired, alates hämarolekust (laps reageerib väga loiult või sonib) kuni täieliku teadvusetuseni, s.t. pole äratatav. Teadvusetuse raskust saab hinnata reaktsiooniga tugevale häälele või näpistamisele.
*Krambid (nii väikesed kui suured krambid)
*Suurem verejooks(ninast, haavast, pärasoolest). Väiksema verejooksu saab pidama rõhksideme või ninatampooniga ja kiirabi tavaliselt vaja pole.
*Rasked traumad
=luumurru tunnused, kukkumine kõrgelt,
=suur haav,
=tugev põletus või söövitus kemikaaliga,
=mürgistus või kahtlus mürgistusele
* Jätsin meelega kõige viimaseks südame seiskumise, sest sellega kaasnevad kohe ka teadvusetus ja hingamise puudumine ja esmaabiga tuleb alustada enne kiirabi kutsumist.

 

Post a Comment

<< Home