Paanikahäire

Ütlesin eelpool, et puudutan seda teemat lühidalt.

Parema seletuse annavad spetsialistid:
http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/41paanika_ja_muu.htm
http://www.inimene.ee/pages.php3/06?haigus=913

Sa oled olnud terve või vaatamata sinu rohketele kaebustele tervise osas ja põhjalikele mitmekülgsetele uuringutele on sind terveks füüsiliselt tunnistatud.
Raske uskuda, eks ole?
Sul on ju kohutavalt halb olla:
- süda klopib ja "jätab lööke vahele"
- südames on valutorked (see peab ju südameprobleem olema!)
- lihastes on värin,
- käed muutuvad tuimaks ja jahedaks, peopesad märjaks (äkki mul on halvatus!)
- suu kuivab, pean kogu aeg jooma (äkki mõõdaks veresuhkrut!)
- õhupuudus (appi!, mul on astma!)
- pea käib ringi (mis seal peas nüüd juhtus?)

Ööd on pikad ja pimedad.
Kõik magavad, kuid sina oled hädas.
Värisevate kätega valid hädaabinumbri, kus sult hakatakse igasuguseid mõttetuid küsima hetkel, kui sul on tervisekatastroof.
Kiirabi oodates tundub, et nad on su kutse unustanud.

Kiirabibrigaad tuleb juba eelnevalt avatud uksest sisse.
Ennem kui kiirabiõde jõuab oma rohukohvri avada, oled jõudnud läbi lõõtsutamise arstile seletada, et sind on seal ja seal haiglas korduvalt südamega uuritud, midagi pole leitud, aga näe, täna jälle...
Kiirabiarst mõõdab vererõhku, laseb näidata keelt, käsib ette sirutada käed ja esitab küsimusi.
Milleks küsimused? Mul on vaja kardiogrammi!
Teeme, teeme kardiogrammi, aga me peame selle lihasevärina maha saama, muidu aparaat ei näita muud kui värisemist. Võtke need tilgad, need aitavad.

Aitasidki!
Kardiogramm on korras.
Kopsudes on puhas hingamiskahin.
Halvatusnähte pole.
Veresuhkur on normis.
Haigustest aga hakkame rääkima siis, kui käed on soojad ja kuivad.

Huuh! Ah et midagi hullu pole? Võibolla ma tõesti sattusin paanikasse, mul tuleb seda ette.

Kui palju iga kord selline kiirabi poolt kohalesõit ja mõttetud uuringud maksma lähevad, seda haige ei tea.

Kuidas end aidata?
Paanikahäirega patsient võtab oma probleemi omaks väga visalt. Aga püüa vähemalt!
Kui sul tekivad eelnimetatud süptomid, siis lihtsalt voodis lamades ja hirmu kätte "surema hakates" seisund ei parane, vaid halveneb.
Kuna sa pole niikuinii uinuda suutnud:
- tõuse voodist, kõnni natuke toas ringi, vaata aknast välja ja püüa oma seisund kontrolli alla saada.
- Hinga aeglaselt, sest lõõtsutamine põhjustab hüperventilatsioni, liigne hapnik aga kutsub esile pearingluse. Ärevusest verre paiskunud adrenaliin paneb südame kloppima ja lihased väriema.
Ameerika taktika lõõtsutamise korral , et panna ise endale suu ette plastikkott, millesse sise-välja hingad, meil veel ei toimi. Meie ärevushaiged ei lase end mingi plastikkotiga ahistada.
- Pane teevesi keema. Tee, mida jood, ei tohi olla teelehtedest, vaid mingi sulle sobiva aroomiga rahustav ürditee.
- Pane vaikselt mängima rahulik ilusa meloodiaga muusika. Muusikaterapeudid soovitavad muusikat, kus on palju kõrgeid toone (näiteks Mozart)
- Kui sul on hea kaaslane, kes sinu paanikahoogusid talub, siis lase tal teha rahustavat massaaži: kaela ja õlavöötme silitav massaž, labakäte ja jalapöidade massaaž.
- Kui sellised paanikahood pole sul esmakordsed, siis on sul arvatavasti meeles sinu psühholoogi nõuanded selleks puhuks või sinu perearsti või psühhiaatri poolt välja kirjutatud rahustavad tilgad või muud ravimid. Milleks kutsuda kiirabi, et ta sulle neid samu tilkasid annaks?
- Kui selline asi juhtub sinuga esmakordselt, siis sa muidugi oma seisundit hinnata ei oska ja kui kõik eelnimetatud abinõud ei aita, siis tuleb hakata uurima, kes on sinu perearst.

Paanikahoog ei möödu tavaliselt kümne minutiga, aga see öö on sul niikuinii rikutud.
Kui soojus hakkab su kehas levima, rahustav tee ja kõik muu toimima, siis tunned mõne aja pärast, et värinad kaovad kehast ravimitetagi ja uni hakkab vastu hommikut su silmalauge raskeks muutma.
Vaata, et sa tööle sisse ei maga!

Paanikahäire pole reeglina kiirabi vajav seisund.