Pearinglus

Pearinglus

Tasakaaluorganiteks on teatavasti sisekõrv ja väikeaju e. tserebellum.
Mistahes muutused neis organeis põhjustavad kergemaid või ka üliraskeid tasakaaluhäireid.

Kerge pearinglus pole põhjus kiirabi kutsumiseks. Inimene peab võimalusel lihtsalt lamama. Kui seda võimalust pole, siis istuma. Tuleb tagada, et haige saaks värske õhu kätte, vajadusel rahustada teda. Kerge pearingluse põhjuseid on palju, alates väsimusest, halvast ventilatsioonist ja hüperventilatsioonist (erutus, paanikahäire), merehaigus, pinge kaelalihastes, lõpetades teatavat sorti kergemate mürgistusseisunditega (alkohol, kohv, teatud ravimite kõrvaltoime).

Rasket, ootamatut pearinglust iseloomustab
- täielik võimetus käia,
- liigutuste koordinatsioon on tugevalt häiritud (inimene ei suuda sõrme nina otsa panna sageli ka lahtiste silmadega),
- pilguga esemeid fikseerida ei suuda (kõik "ujub", "keerleb", voodi "kukub ümber"). Seda silmade "lõnksumist" näeb ka kõrvalseisja.
- Kaasneb tugev oksendamine. Haige on kahvatu ja kaetud vaevahigiga.
- Kui selline pearinglus on tingitud sisekõrvaprobleemist, siis lisanduvad tavaliselt ka vähemal või suuremal määral ootamatud kuulmishäired ühes kõrvas ( kõrva kohisemine, mürin, kuulmise langus).
Raske pearinglusega haiget peab nägema arst, kes otsustab hospitaliseerimisvajaduse. Üldiselt vajavad sellised haiged haiglaravi. Välja arvatud juhul, kui tegemist on ootamatult kõrgenenud vererõhuga ja haige seisund paraneb vererõhu normaliseerumisel ja teiseks juhtumid, kus haigel on diagnoositud Meniere'i tõbi või muu vestibulopaatia ja sellised tugevad pearinglushood on tema jaoks korduvad.

Küsi julgelt, püüan vastata!