Koduapteek
Enne kui osta mingi apteegikomplekt (mis tuleks tunduvalt kallim), võime selle ise komplekteerida. Eakamatel inimestel on oma kogemuste põhjal ja arsti poolt väljakirjutatud rohtudest kujunenud juba ise koduapteek, mis mitmetel juhtudel on omandanud haiglaapteegi mõõtmed (kast, suur sahtel, köögiriiul, külmkapi riiul).
On aga noori haritud perekondi, kes kutsuvad lapse haigestumisel kiirabi, lastes lapse palavikul tõusta piirini, kus tekivad eluohtlikud tüsistused, endal aga pole kodus ei kraadiklaasi ega laste palavikusuposiide.
Korralikus kodus peab(!) olema väike koduapteek. Sellest räägivad ka kõik head perenaisekäsiraamatud ja kõikvõimalikud tervisekäsiraamatud.
Pole oluline, milles te ravimeid hoiate (karp, sahtel, šeif), kuid ravimikapil on väga kindlad nõuded.
Esiteks peab panipaik olema pestav (palstmass, plekk, fajanss jm.)
Teiseks peavad ravimid olema täielikult valguse eest kaitstud ja soovitavalt toa jahedamas kohas.
Kolmandaks. Ravimid peavad olema absoluutselt kättesaamatus kohas kui peres on lapsed, nõdrameelsed vanurid või suitsiidiohtlikud täiskasvanud. Parim panipaik on lukustatud kapike või laegas.
Ravimikapi sisu.
1. Kraadiklaas.
Väga kindel oma näiduga on elavhõbedatermomeeter, kuid omab ohtu purunemisel.
Digitaalne termomeerter elavhõbedat ei sisalda, kuid nende näit ei tarvitse alati väga täpne olla.
2. Mitmes suuruses haavaplaastrid, paar rullsidet ja vatiotsaga tikud.
3. Haava puhastamiseks vesinikuülihapend ja pudelike briljantrohelisega. Võib ka jood olla kui on teada, et peres pole joodiallergiat.
4. Pudelike sipelga- või boorpiiritusega
5.Vatt (puhastuseks, mähiste ja kompresside tegemiseks)
6. Palavikku alandavad tabletid või supposiidid või siirup (vähendavad ühtlasi ka valu):
-paratsetamool
-ibumetiin
-aspiriin (NB! Väikelastele ei tohi, kõrgenenud veritsusega inimestele ei sobi)
7. Seedehäirete puhuks:
-smecta
-imodium
-söetabletid
8.Ninatilgad
9. Köhasiirup. Näiteks bronteks, prospaan (kuid nende valik on suur). Soovitav hoida külmkapis
10. Soovitav omada ka väike klistiiriballoon täiskasvanule ja lapsele (kui peres on laps) Klistiiriballoon tuleb peale kasutamist puhastada, desinfitseerida ja hoida tualettruumis või vannitoa kapis.
(11. Viin. Välispidiseks kasutamiseks. Võib olla, kuid ei tarvitse. Saab asendada kerge äädikalahuse või lihtsalt külma vee ja jääkotikestega. Viinaga keha jahutamine aitab palavkku alandada siis kui kodus ainsatki tabletti pole. Vajalik peredes, kus väike laps.)
12. Kroonilistel haigetel peab oma ravitablettide varu olema selline, et ei tekiks ootamatut olukorda, kus tabletid on otsas ja perearstil puhkus või muud.
13. Pantenool: naha põletuse puhuks.
Burnshield geelid ja mähised põletuse puhuks (täiendus heatahtliku lugeja poolt).
14. Külmasprei ( seda saab asendada jääkuubikutega või lihtsalt külma mähisega)
Kui mul midagi veel meelde tuleb, lisan nimekirja.
Esita küsimusi, tee ettepanekuid! -
Labels: koduaptee, meditsiinitarvikud, plaastrid, ravimid
posted by Ingrid @ 09:53
24 comments
24 Comments:
Palun võimalusel puust ja punaseks õpetust, kuidas teha klistiiri.
(Kas läbi keedetud ja sooja veega? Millal WC-sse minna? Kas klistiirile peaks eelnema või järgnema mingi paast? Kaasneb klistiiriga mingeid ohte, esineb vastunäidustusi, kõrvaltoimeid, mida ma ehk kysidagi ei oska?)
Oleneb, mis otstarbel klistiiri tehakse.
Klistiir pole kiirabiline protseduur.
Põhjuseks totaalne kõhukinnisus - midagi ei tule välja, suure ponnistamise peale pingutab heal juhul 1-2 jänesepabulat välja.
Kõhulahtistit sellises olukorras kasutada ei julge - tekitab ränkasid kõhuvalusi. Sisetunne ytleb, et lahendus tuleb leida teisest otsast.
Ma ei tea, võib-olla aitaks hoopis mingit sorti kyynal.
Saan aru, et klistiir ei ole kiirabiline protseduur, aga ilmselt oskab seda ka kiirabi teha. Pealegi, sisetunne ytleb, et sellisel tasemel probleemi korral võib patsiendist mingil hetkel kiirabipatsient saada. Seda viimast tahaks ennetada ja võimalik, et klistiir võib olukorra lahendada.
Nr.1 Kui sööd vähe, siis pole ka palju tulemas ja kuna rektumist, s.o. soole lõpuosast enamik sinnasaabunust ka tagasi imendub, s.h.ka mürgised seedimise jääkproduktid ja vesi, siis tekibki väljaheidet väikeses koguses. Siit omakorda kõhukinnisus, sest vaid teatud mahu juures reageerib sool väljatõuke liigutustega.
Kui asi ei seisne väheses söömises, vaid vales söömises, siis tuleb vaadata, et toidus oleks rohkelt nn. kore ja ballastaineid.
Kõhukinnisusel tuleks hommikul juua klaas külma vett või keefiri,see ergutab sooletrakti tegevust.
Enne sööki võiks sisse võtta supilusikatäis taimset õli.
Lisaks on suur hulk seedetegevust kiirendavaid ravimtaimi, mida tuleks juua.
Pärasoolde aga manustada apteegis tarvitamisvalmis mikrolaxi küünlad või klüsmid, mis lagundavad kõvasid seedejääke pärasooles.
Klistiir veega aitab kui vett manustada piisavas koguses, kuid vesi ei lahusta roojakive. Vesi ei pea olema keedetud, soovitavalt toaleige, võib lisada söögisoola.
Klistiiri võib teha ka soojendatud söögiõliga,juhul kui veest abi pole.
Klistiiri ei kasutata kõhu korrastamiseks pidevalt, sest sool võib selle kunstliku vahendiga harjuda ja ei tule hiljem enam ise oma tööga toime.
Kahjulik toime on aga kroonilisel kõhukinnisusel. Sellest tulenevad peavalud, närvilisus, unehäired, mis aga kõige kindlam, krooniline kõhukinnisus põhjustab pärasoole veenide laiendeid e. hemorroide. Ka võivad roojakivid kriimustada pärasoole limaskesta, millest tekivad valulikud ja sageli veritsevad ragaadid.
Aitäh, Ingrid!
"Klistiiri ei kasutata kõhu korrastamiseks pidevalt, sest sool võib selle kunstliku vahendiga harjuda ja ei tule hiljem enam ise oma tööga toime."
Mu seedesysteem on harjunud pideva seedimise stimuleerimisega. Stimuleerimata satungi olukorda, kus seedimine on justkui tugevalt pärsitud, välja midagi ei tule, kõht paisub yles, igas asendis on valud, keha painutada ei ole võimalik, lisaks tekivad kõhu paisumise tagajärjel rängad hingamishäired (välja hingamine ei ole võimalik), ilmselt on ka gaasid, mis samuti välja ei tule.
Kas see kõik võib viidata sellele, et mul ei ole võimalik enam elada ilma seedimist soodustavate kunstlike stimulantideta?
Milliste ohtudeni ma jõuda võin ilma stimulantideta eeltoodud kirjelduse valgel arsti pilguga vaadates?
Mida kiirabi sellises seisundis patsiendiga peale hakkab, kui ei suuda teda enam välja kutsumata jätta?
Kas on mingeid võimalusi stimulantidest loobumiseks? Kas iseseisev seedesysteem on kuidagi taastatav?
Mida soovitaksid?
Kuna sul on kaebused juba pikemat aega olnud, siis:
Kas oled uuringutel käinud?
Kuidas töötavad sinu seedeelundid: kõhunääre, maks, sapipõis?
Kas pole kroonilist neerupõletikku või günekoloogilist probleemi?
Kas kasutad antidepressante või muid sooletegevust mõjustavaid psühhotroopseid ravimeid?
On sul olnud varem mingeid operatsioone, millest võivad olla jäänud sooleliited?
Leia vastus neile küsimustele, lase end uurida. Sealt võib ka lahendus tulla.
Kõhupuhituse vastu on tõhus vahend espumisaan, kõhunääret toetavad mezüüm (pankreatiin), sapihädade korral allohool.
Sooletegevus võib kor
Kiirabi ei tegele kroonilise kõhukinnisusega, kuid kui tekib täielik sooleummistus, siis on see kiirabiline kutse ja haiglasse minek.
Momendil mul kaebusi ei ole.
Sellised kaebused tekivad, kui jätan ära oma seedimist stimuleeriva vahendi, mida pidevalt tarbin. Siis tekivad need nähud tõesti pikaajaliselt ja on loomult progresseeruvad, st mida pikemat aega olen stimulandita, seda hullemaks muutub olukord. Yle 2-3 nädala ma polegi stimulandita vastu pidanud, sest enesetunne oli talumatu ja progresseeruv ning ma ei pidanud kauem vastu. Seisund normaliseerus teatud aja vältel, kui hakkasin taas tarbima seda, mis mu seedimist stimuleerib.
Sellel seedimatuse perioodil, mil stimulante ei tarbi, ma uuringutel käinud ei ole.
Vaid konsulatatsiooni tasandil olen uurinud yhelt sõltuvustega tegelemisele spetsialiseerunud inimeselt, et milliseid abivahendeid selliste nähtude ennetavaks ärahoidmiseks ja leevendamiseks ja enesetunde normaliseerimiseks on võimalik ette võtta. Kahjuks ei saanud sealt mingit mõistlikku nõu.
Probleem tekib ja hakkab yha syvenema siis, kui oma tavapärast stimulanti ei kasuta. Mu kysimus on tegelikult see, et kas ja kui, siis mil määral on Eestis võimalik saada meditsiinilist abi selliste nähtude ennetamiseks ja organismi normaalse funktsioneerimise taastamiseks ning millised on täpsemalt need seisundi normaliseerimise meetodid.
Mul ei teki neid nähtusid, kui kasutan edasi oma stimulante. Aga ma tahan sellest regulaarsest stimulandi kasutamisest vabaneda. Nii kui yritan vabaneda, tekivad nähud. Kysimus on, kas, milliste vahendite abil ja millise hinnaga on mul võimalik neist stimulantidest loobuda. Tahaksin sellele vastust enne, kui taas stimulandist vabanemist proovima hakkan. Õigemini, vastusest sõltub, kas yldse yritan veel tulevikus proovida sellest vabaneda.
Seisundi tekkepõhjus on loobumine seedimist stimuleerivast ainest, mida on pikaaegselt ja regulaarselt tarbitud.
Need uuringud, millele viitad, tuleks nähtavasti teha hetkel kui on probleem, st siis, kui olen stimulandist loobunud ja juba kannatan selle all.
Ma isegi ei tea kas yldse ja kui kiiresti mu perearst suudaks mind sellistele uuringutele saata. Muidu, millistel meetoditel neid uurinuid teostatakse? Et kas on valus, piinav, kas vajab hospitaliseerimist jne?
Tahaksin plju eelinfot, mille põhjal otsustada, kas yldse hakkan veel proovima sellest stimulandist vabanemist, millega mu organism harjunud ja sõltuvuses on.
Täpsustan veel kord, et kasutan regulaarselt juba väga pikka aega midagi, mis mõjutab otseselt ka seedetegevust, stimuleereib seedimist.
Tõsised probleemid, mis progresseeruvad, tekivad stimulandi ära jätmisel.
Mu põhikysimus ongi, kas mul on võimalik sellest stimulandist vabaneda, kas saan selleks meditsiinilist abi ja kui, mis see mulle "maksma" läheb, milliseid vintsutusi, sadistlike protseduure jne pean selleks yle elama ning kui palju pean selleks vaba aega leidma (olen töötav inimene, kel korralist puhkust aastas 28 kalendripäeva ja stimulantideta tekkiv seisund ei võimalda töö tegemist, magamist, söömist).
Gastroenteroloogile suunab perearst ja järjekorrad pole pikad.
Eriala arsti juurde pole vaja oodata, et asi juba kiirabiline.
Siin ma selle küsimusega ka lõpetan, sest kõik täpsem pole juba minu eriala.
Tänan!
Ingrid
Oskad Sa öelda, milles on viga, kui inimene ei saa normaalselt välja hingata? Ja mida arstid teevad, et hingamine normaalselt taastuks?
Sisse saab hingata, aga välja saab hingata vaid natuke ja nii toimubki hingamine vaid kitsal ampluaal - korraliku sissehingamise ja vaid vähese välja hingamise vahemikus.
Tunne on selline, nagu oleks õhupalli alla neelanud ja see saab kõhus yha enam täis puhutud, mis justkui suruks kopsu kurku ja välja hingamiseks pole kõhus ruumi.
Ma arvan, et see väljahingamatuse seisund tuleneb seedimatusest, kuna tekib ysna pea peale seda, kui enam midagi "välja ei tule" ja progresseerub yha.
Kas seedimatus võib olla põhjus, miks välja hingamine muutub võimatuks või on need teineteisest sõltumatud asjad ja ma pean hingamise võimatusele muud põhjust otsima?
Mida kiirabi teeks sellise hingamise eripäraga patsiendiga?
Lisainfoks veel seda, et vähimgi söömine paisutab kohe ka kõhtu ja muudab hingamise ampluaa kiiresti veel väiksemaks välja hingamise arvelt. Söömata käib välja hingamise piiri kitsenemine aeglasemas tempos.
Nagu ma aru saan, on sul mingi tõrge meditsiiniliste uuringute vastu. Kui sul aga sellisel määral probleeme on, siis tuleb see käik ükskord siiski ära teha. Ja sinu puhkusest tuleb tõenäoliselt ajaliselt välja, et mitmele probleemile vastust saada.
Esitasin sulle eespool hulga küsimusi, millele pead enda jaoks vastuse leidma.
Nüüd küsiks lisaks.
Oled sa suitsetaja?
Oled sa põdenud bronhiiti?
On sul allergiat millegi suhtes?
Millisel ajal tunned sa selliseid õhupuudushoogusid rohkem, kas päeval või öösel ja kas need on seotud ka kehalise pingutusega?
Kas sul esineb jalgadel turset?
Neile küsimustele on sul anonüümsena lihtne vastata, siis saame küsimust lahti harutama hakata.
Arstlike küsimuste esitamine haigele on anamnees. Ilma anamneesita ei tule midagi välja, sest kirjapildis ju muid andmeid pole(analüüsid, röntgenid, spirogrammid jne).
OK. Ei tahtnud selle seisundi täpset põhjust öelda, kartes, et Su vastused võivad äkki saada mõjutatud ideoloogiast. Ma vajaksin aga vastuseid puhtalt meditsiini valdkonna spetsialisti poolt. Mu tutvusringkonnas arsti pole, seepärast esitangi neid kysimusi just siin. Olen ka yhte professionaali kylastanud, kuid sealt ei saanud isegi esmase info osas targemaks.
Olen suitsetaja. Suitsetamine ongi see seedimise stimuleerija, mida aastaid tarbinud olen ja mille ära jätmisel eelkirjeldatud nähud tekivad. Kuni suitsetan, pole probleemi. Jätan suitsetamise, kaob seedimisvõime ja kohe on platsis ka progresseeruv välja hingamise pärsitus. Kui hakkan seepeale ohtralt suitsu tegema, leeveneb ka seisund, kuni normaalne seedimine ja hingamine on taastunud.
Allergijaid ega turseid ei ole esinenud. Bronhiit võib olla olnud, midagi sarnast on kindlasti olnud, kuna olen suitsetaja. Leevendanud olen seda bromheksiiniga, mis on kenasti aidanud.
Suitsetamisest loobumise korral on selline hingamispuudulikkus pysiv seisund, mis syveneb seda enam, mida kauem suitsuta olen. Hingamisvõimetus ei sõltu ööst ega päevast. Kyll aga jõuab hingamisvõimetus ysna pea staadiumisse, kus kamagamine pole enam võimalik. Hingamisvõimetust syvendab vähenegi söömine, iga ampsuke toitu paisutab kõhtu yha enam ja selle tulemusel väheneb väljahingamise võime jätkuvalt. Mingi sportlikum tegevus sellises olukorras ei olegi võimalik, sest isegi keha painutamine on liiga valus ja vaevaline, seetõttu ei oska aimata, kuidas fyysiline koormus sellises olukorras mõjuks.
Mul tõesti on hirm meditsiiniliste protseduuride ees, kuna tean, et neid on ka päris piinarikkaid. Seepärast eelistaksin enne perearstilt konkreetse abi saamise välja rääkimist teada, umbes mis mind ees võib oodata nii uuringute kui ravi osas. Lisaks eelistaksin võimalusel kohe seisundi algstaadiumis saada vajaminevat abi, ootamata enestunde nii hulluks syvenemist, et kiirabist enam pääsu pole. Kuna see aga tegelikkuses võimalik ei pruugi olla, tahaksin varakult teada ka seda, mis mind ees ootab, kui sellises seisundis kiirabi käte vahele satun.
"Kuidas töötavad sinu seedeelundid: kõhunääre, maks, sapipõis?"
Sain aru, et nende uuringute saamiseks pean paluma perearsti, et ta mu gastroenteroloogi juurde suunaks?
Kui ma nyyd internetis surfides õigesti aru sain, tähendab see seda, et pean sondi neelama, aga samuti saadetakse vist ka teisest otsast mingi sond pärasoolde.
Sain aru, et neelatav sond vähemalt valus ei ole. Aga pole yldse leidnud infot, kuidas see pärasoole sond tajutav on.
Kõhunääret on mul kunagi uuritud, siis oli korras, aga uuringud ei toimunud suitsetamatuse perioodil.
"Kas pole kroonilist neerupõletikku või günekoloogilist probleemi?"
Vist ei ole.
"Kas kasutad antidepressante või muid sooletegevust mõjustavaid psühhotroopseid ravimeid?"
Antidepressante pole kasutanud, kuigi ei välista võimalust, et peaksin kasutama.
Psyhhotroopseid ravimeid ei kasuta.
Ma ei tea, kas suitsetamine ka soole tegevust mõjutab, aga seedimist kindlasti. Suitsetan palju ja väga pikka aega.
"On sul olnud varem mingeid operatsioone, millest võivad olla jäänud sooleliited?"
Selliseid operatsioone olnud ei ole.
Ma ei küsinud vastuseid kunagi varem esitatud küsimustele, need olid rohkem teadmiseks, et kust otsast hakata oma häda otsima.
Tänased küsimused puudutasid otseselt hingamissüsteemi, bronhe, kopse jne.
Vastusest selgub, et oled suitsetamisega neile liiga teinud.
Pikaajalisel suitsetamisel areneb välja krooniline nn. suitsetaja bronhiit. Bronhiit aga mõjutab alati hingamist. Raskemal juhul tekivad kroonilise bronhiidi foonil bronhide spasmid, mis väljenduvad just raskenenud väljahingamises.
Nimetatakse spastiline bronhiit või ka astmaatiline bronhiit. Spastilise bronhi tagant ei pääse välja piisavas koguses väljahingatavat õhku ja spastilise bronhi tagant ei pääse välja ka röga.
Siin ongi vajalikud rögaveeldavad ained, mis aitavad veeldunud röga kitsenenud brohidest välja köhida.
Väljahingatava õhu effektiivsust hinnatakse spiromeetriga. Sellega saab üsna hea ülevaate hingamise effektiivsusest. Vajadusel määratakse bronhe laiendavaid ravimeid tablettide ja inhalaatorite kujul.
Nikotiin mõjutab sooletegevust. Üledoosil koguni oksendamine ja kõhulahtisus.
Võimalik, et sul oli kõhukinnisusega probleeme juba enne suitsemise alustamist. Praegu aga tekivad ärajäämanähud kindlasti kui suitsetamises pausi teed.
Võibolla pingutad üle ka kohvi joomisega.
Ära karda valusid seedetrakti uuringuil. Juba vereanalüüsid näitavad palju. Kõhuõõne organite uuringuiks kasutatakse aga esmalt sonograafiat, mis on uuring väljastpoolt ja e põhjusta seega üldse valu.
Krooniline suitsetaja bronhiit võib mul ilmselt olla kyll. Enamasti pole selle vastu midagi ette võtnud, kuna pidasin seda ysna syytuks nähtuseks. Vaid ekstreemsematel juhtudel manustasin mõnda aega bromheksiini.
Kas see õhupalli allaneelatuse tunne kõhus, mis yha enam ja enam paisub, kas see peaks olema enam tingitud sooletegevuse häirest või spastilisest bronhist?
Ah soo, et hoopis soole funktsioonihäirest tekib mu kõhukinnisus, kui mõnda aega nikotiinita olen. Ma arvasin, et nikotiini puudusel ei suuda mu magu enam seedida. Aga tõepoolest, soole häda tundub palju usutavam, sest mu sisetunne ytleb, et purgeenilaadsetest vedeldajatest tuleks end eemale hoida - lahendust peaks otsima teisest otsast.
Kui nyyd on nii, et olen suitsetamisega oma bronhe või kopsu või soolt nii hullusti kahjustanud, et suitsetamise ära jätmine ilma arstide sekkumiseta ei ole enam võimalik, kas siis tänapäeval arstide abiga saab ikkagi suitsetamise maha jätta nii, et suudetakse kuidagi taastada iseseisvale töövõimele vajadusel nii bronhid, kopsud ja sooled? Või peaksin arvestama võimalusega, et mul on valida kas sõltuvus suitsust saadavast nikotiinist või sõltuvus mingitest ravimitest, et organid ise enam normaalselt funktsioneerima ei hakka, aga ravimitega saab neid töötavana hoida?
Millises staadiumis Sa soovitaksid mul perearsti poole pöörduda lootuses, et ta saadab mu kiiruga vajaminevatele uuringutele?
Tavapärases koguses suitsetamise ajal pole vist mõtet perearsti juurde minna, sest siis mul vaevuseid ei ole ja seetõttu ei pruugi ta mind niisama uuringutele saata või isegi kui saadab, ei selgu äkki vead, kui mul ju vaevuseid ei ole.
Kannatuste viimases staadiumis olen vist arsti juurde minekuga hiljaks jäänud, sest siis vajan lahendust kohe. Kohe aga ei pruugi meditsiinilist abi saada, mis kohe hingamise ja seedimise taastaks. Siis oleks paratamatu tulem see, et hakkan kiirelt kohe ohtralt suitsetama, et seisundit talutavamaks muuta.
Kas tundub Su meelest mõistlikum, kui olen mõned päevad suitsuta ja jõuan seetõttu nii seedimatusest tulenevate vaevusteni kui hingamishäireteni ja póördun siis perearsti poole? Sest siis on vaevused olemas, alus uuringuteks on olemas ja on ka lootust, et uuringu tulemused näitavad, kus ja milles vead on ja kuidas neid vigu parandada annab. Peamine, et saaks need uuringud mõnede päevade jooksul läbi viidud ja mingid ravimid, mis olukorda tuntavalt leevendaks. Kaua sellise seisundiga, mis yha halveneb, vastu ei pea.
Kuidas Sa arsti pilguga vaadatuna ja praegusel ajal meditsiini abi kättesaadavusega kursis oleva inimesena soovitaksid mul toimida?
Kohvi joomisega pingutan ma ka selgelt ja tugevalt yle (madal vererõhk), kindlasti olen ka kofeiini sõltlane.
Kõhu kinnisuse ega lahtisuse probleeme mul mu mälu järgi enne suitsetama hakkamist pole eriti olnud ega pole ka neid oluliselt suitsetajana. Suitsust ilma jäädes see-eest on kõhukinnisus kolossaalne.
Aitäh ka ylevaate eest meditsiinilste protseduuride osas.
Loodetavasti piisab soole tegevusele hinnangu andmiseks vereproovist.
Olen vaid kuulnud, et ka pärakust sondi sisse aetakse, aga pole netist leidnud kellegi kogemuste kirjeldusi selle kohta ega ka arstide sõnavõtte, et kui hull kogemus see patsiendile on.
Arvan, et praegu on sul õige aeg minna arsti juurde, kurta oma õhupuudustunnet, kroonilist köha ja seedehäireid.
Igal inimesel on kord aastas õigus saada tasuta vereuuringud, uriini proov, kopsuröntgen kui esinevad kaebused ja kardiogramm kui esinevad kaebused.
Kui kõik analüüsid tehtud (võtab aega 1-2 päeva), siis tuleb uuesti arsti juurde minna ja tema ütleb, mis edasi saab.
Momendil mul vaevuseid ei ole, kuna suitsetan oma tavapärases koguses.
Saan aru, et Sa ka soovitad arsti juurde minna siis, kui hingamis- ja seedehäirest tulenevad vaevused on juba olemas, see tähendaks paar-kolm päeva peale suitsetamata olekut (oma edututest suitsetamise mahajatmise kogemustest tean ette, millal ja mis laadsed vaevused mind ees ootavad ja umbes kaua võib aega minna seisundi talumatuks muutumiseni, mil lõpetan oma piinad kiirkorras suuremas koguses suitsetamisega kuni enesetunde paranemiseni)
Kas Sa nõustuksid avameelselt rääkima, milliseid protseduure kiirabi selliste symptomitega patsiendiga ette võtaks, kui nii hingamis- kui seedimishäire on juba ysna viimase vindi peale syvenenud?
Tähendab, millised oleksid mu olukorras need räigeimad meditsiinilised protseduurid, mille talumisega võiks selliste vaevuste korral igaks juhuks ette arvestada?
Sond suu kaudu?
Sond päraku kaudu?
Hapnikutoru suu kaudu?
Mingi toru läbi naha ja ribide vahelt otse kopsu (et see kujuteldav õhupall kõhus õhust tyhjaks lasta)?
Veel mingeid hulle protseduure, mille peale ma ehk tullagi ei oska?
Need eeltoodud protseduurid tehakse vist kõik teadvusel patsiendiga, ilma narkoosita?
Sain kyll Sinust aru, et suurema vedamise korral piirduvad protseduurid vereproovi ja kehavälise kompuuteruuringuga, äärmisel juhul suust sisse mineva sondiga, aga tunnen huvi ka selle vastu, milline oleks selliste symptomite korral protseduuride osas võimalik negatiivne stsenaarium.
Paistab, Sul on mingit sorti põhjust vaikida võimalikest kohutavatest protseduuridest, mis selliste symptomitega patsienti ees võivad oodata.
Imelik lugu, kommenteerimise kast on, aga kirjad lähevad kui musta auku.
Kysija!
Kõik nende seisunditega seotud küsimused on eelpool juba vastatud.
Protseduurid, millega tegeldakse haiglas, ei kuulu minu kompetentsi.
Pole olemas hirmsat protseduuri, on olemas lihtsalt ebameeldivad ja väga ebameeldivad haigused.
Iga inimene tahab olla terve. Positiivne mõtlemine on üks olulisemaid faktoreid terve olemise juures, kuid alati sellest kahjuks ei piisa.
Pane arstile aeg kinni ja mitmed küsimused saavad selgema vastuse.
Ja ära heitu kui igale küsimusele vastust ka ei saa, sest kõigile küsimustele pole isegi tänapäeva meditsiin võimeline vastama.
Proovisin ajutiselt seda kommenteerimisvarianti, kus kommentaarid blogi omaniku poolt enne läbi vaadatakse, sest ei soovi oma blogis teemaga mitteseonduvaid kommentaare nagu ühes peatükis keegi üritas.
Aga mõistan, et see ülekontrollimise variant blokeeriks tegelike nõuküsijate kommentaare.
Ole tubli! Võta end kokku ja käi arsti juures ära!
Ära lase haigust nii kaugele, et on vaja kutsuda kiirabi, kes esmalt küsib loomulikult kohe, kas perearstil oled käinud ja mis ravi sa oled saanud. :-)
Anonüümne lahke täiendaja lisas "pehmete sokkide" juures:
Anonymous said...
lugesin koduapteegi teemat: käisin hiljuti autokooli raames esmaabi kursustel ja seal öeldi, et pantenooli põletuste puhul ei ole hea tarvitada. soovitati kodus hoida burnshieldi.
23/2/07 08:40
Omalt poolt lisan lingi selle firma tarvetele (sidemed, geelid jne)See on USA toode.
http://www.burnshield.com/
http://www.neti.ee/cgi-bin/otsing?query=burnshield&src=web
On ilmselge, et kogu maailmas pole tarvitusel vaid üks abivahend. Vahendeid on erinevaid, nende kättesaadavus on erinev ja hind on erinev.
Sellised mähised ja geeliga immutatud sidemed sobivad vast rohkem kiirabikohvrisse ja seega ka autoapteeki, sest kodus nad pika põletusootuse peale lihtsalt aeguvad.
Geel aga ise on tervitatav vahend.
Kõigi ravimitega on nii, et nende turuletoomisega põrmustatakse eelnevad konkurendid, seetõttu sellist kategoorilist mahategemist ei tarvitse alati tõe pähe võtta.
Ometi: Suur tänu info koduapteegi mitmekesistamise ettepaneku eest!
Post a Comment
<< Home