Minestus ja kollaps
Minestus on lühiajaline teadvusekadu, mis on tingitud aju hapnikupuudusest.
Inimene ei tarvitse minestust ette tunnetada, kuid vahel eelneb õhupuudus, higiga kattumine, nõrkus, õhupuudus, värisemine jäsemeis. Minestuse põhjustab ootamatu vererõhu langus erinevatel põhjustel.
On inimesi, kes oma elu jooksul korduvalt minestavad.
Sageli minestatakse pikemalt õhuta ruumis püstiseismisel (bussis, kaupluses järjekorras seistes), valu korral, raseduse esimestel kuudel, aga ka psühhogeensetel põhjustel - vere nägemine, traagilise sõnumi saamisel, ränga õnnetuse pealtnägemisel.
Minestus:
- inimene variseb ootamatult teadvusetult kokku
- tõelisel minestusel inimene ei vali asendit ega kohta kuhu kukkuda ja võib seetõttu saada vigastusi millegi vastu kukkudes
- minestanu on kahvatu (vahel ei paista see rohke meigi tõttu välja), kaetud kerge higiga
- vahel võib kokkuvarisemisel esineda kergeid tõmblusi (see pole epilepsia!)
- pulss on nõrk
Minestus pole kiirabikutse!
Minestanu tuleb asetada pingile, toolidele või murule pikali ja tõsta jalad südamest kõrgemale, vabastada kurgualused nööbid ja lõdvendada lipsusõlm, lehvitada millegagi näole tuult ja väga tõhus oleks anda nuusutada nuuskpiiritust, mida aga alati käepärast pole.
Ajuvereringe taastub lamavas asendis peaaegu kohe ja inimene on mõne minuti pärast võimeline oma päevatoimetusi jätkama.
Kui minestamine leiab aset bussis, on soovitav peale teadvusele tulekut bussist väljuda värske õhu kätte toibuma. Kui minestus toimub kaupluses järjekorras seistes, siis selle korra ostud tuleb ära jätta ja minna õue värske õhu kätte toibuma..
Kollaps on süvaminestus.
Siin on teadvusekaotus pikem ja tavaliselt on ka põhjus tõsisem:
- Eakamad inimesed kollabeeruvad oma südameprobleemide tõttu
- igas vanuses võivad esineda häireid seedeorganites, mis omakorda viivad organismi veetustumisele (äge kõhulahtisus) või koguni sisemistele verejooksudele (maohaavandtõbi, günekoloogilised verejooksud)
- kõik sümptomid on kollapsi puhul enamväljendunud ja kestvamad
- pulss on nõrk, vaevu palpeeritav
Kui inimene on kokku varisenud ja esmased abivõtted seisundit silmnähtavalt ei paranda või seisund koguni halveneb, tuleb kutsuda kiirabi!
Mingil juhul ei tohi kollabeerunud inimest tõsta istuli. Oksendamise lisandumisel keerata haige külili asendisse. Ja taas: jalad kõrgemale!
Esita küsimusi, püüan vastata!
Labels: kollaps, minestus, ootamatu teadvusekadu
posted by Ingrid @ 09:57
30 comments
30 Comments:
Kuidas seda seisundit nimetatakse, kui teadvus ei kao, aga meeleorganid enam eriti signaali ei anna (silme eest on must, ruumikoordinaadid paigast ära (ei saa aru, kus on üleval ja kus all), heli kostab nagu läbi teki, keha kuulab halvasti sõna, jalad hästi ei kanna)? Mul on nii korduvalt juhtunud, minestuseks ilmselt nimetada ei saa, sest üks väheseid asju, mis säilib, on teadvus, aga olukord on üldiselt nagu postituses kirjeldatud (pikk seismine umbses ruumis) ja eelsümptomid on kah sarnased (külm higi, südamekloppimine).
See seisund on minestuseelne seisund. Vererõhk on alanenud kriitilise piirini, kuid pole veel seda piiri ületanud.
Sageli on tõesti ka see võimalik, et inimene tunneb oma minestuseelse seisundi ära: silme ees läheb mustaks,kõrvus hakkab "siristama nagu linnukoor", tunne on, et kõnnid nagu vatis.
Need, kes minestuseelse seisundi jõuavad ära tajuda, suudavad tavaliselt ka sellest olukorrast kergemalt välja tulla. Nad kas liiguvad spontaanselt värske õhu suunas, istuvad kuhugi suvalisse kohta või libistavad end maha, sest tunnevad, et muidu nad kukuvad.
Põhjuseks tavaliselt ortostaatiline kollaps: veri valgub jalgadesse ja peas seda napib.
Kui juba hakkavad esimesed minestuseelsed sümptomid ilmnema(südamekloppimine, umbne tunne, higi) ja muud võimalust oraganismi toniseerimiseks pole, siis tuleb kasvõi jalgadel tammuda, pingutada sääre ja reielihaseid, teha sügavaid hingetõmbeid nina kaudu (nina kaudu on hingamine efektiivsem, sügavam) ja ka rindkerega pressivaid liigutusi, mis tooksid pähe suurema verejuurdevoolu. Tohutu kasu oleks juua sisse klaasitäis külma vett, mida aga ootamatus olukorras enamasti käepärast pole.
Mul Notsuga sama lugu.
Juba yle 20 aasta on seistes oht pildi ära viskamiseks, eriti niiske ja soojema kliimaga. Teadvusekaoni veel praktikas jõudnud ei ole.
Mulle soovitas yks sydamearst pingutada neid kõhulihaseid, mida kasutatakse siis, kui enda eest maast raskeid kotte yles vinnad. Võimalusel kindlasti pikali visata, eriti hea, kui saab ka jalad peast kõrgemale tõsta.
Kui aga miski ei aita, võib proovida natuke masseerida yhte kaelasoont. Mitte mingil juhul aga mõlemat - seda meetodit võib endale vaid arst lubada, kes oskab ja teab mida teeb.
Paraku pole tablette, mida vererõhu tõstmiseks sisse võtta. Nuuskpiiritusest pole abi.
Aitäh vastuse eest. Tuleb välja, et mul on siis vedanud; kui see edaspidigi niimoodi on, siis mind ilmselt oht kolaki peaga vastu maad kukkuda ei ähvarda, kuigi tunne ise on vastik.
Korra teatasin ma pangateenindajale, kelle ette olin jõudnud "teate, ma vist minestan" ja klammerdusin letti seniks, kuni keegi mu tooli peale suunas ja vett tõi. Teinekord haardusin bussis selle hoidmise toru külge, kuni keegi vaatas, et asi on imelik ja andis istet. Aga tuttavas seltskonnas või ilma seltskonnata võib muidugi südamerahuga niisama maha istuda või pikali visata.
Vererõhk on mul samuti pigem liiga madal kui liiga kõrge. Räägitakse, et sellega (erinevalt kõrgest) elad küll kaua, aga vaevaliselt, ei tea, kui tõsi see on :)
Põhiliselt ongi selline ortostaatiline kollaps omane madala vererõhuga inimestele.
See kõhulihaste pingutamine ongi see, mida ütlesin rindkerelihasteks. Põhiline, et veri pähe pressiks.
Nuuskpiiritus on tugevalt limaskesti ärritava toimega. Kui inimene on minestanud või juba ära vajumas, siis tema hingamine muutub pindmiseks, ebapiisavaks, mis omakorda süvendab seisundit. Sellisel juhul kord või kaks nuuskpiiritust sissehinganuna tõmbab minestanud inimene sügavalt hinge ja hakkab tegema tõrjuvaid liigutusi. Nii hingamine kui liigutused parandavad seisundit.
Üsna tõhus vahend on minestuseelses seisundis olukorras ka validool. Kuid ta peab olema värske, tugevalt lõhnav. See koosneb piparmündist ja palderjanist, annab külma, ergutava toime hingamisteedesse, väheneb õhupuudustunne ja samal ajal rahustab. Närvisüsteemi rahustamise kaudu rahuneb ka südametegevus.
NB! Validool pole südamerohi, nagu paljud seda arvavad.
Väga suur abi oli selle kirjelduse lugemisest...! Suur tänu selle informatsiooni eest, kuna just eile sain tunda kollapsi...Iseeneset oli see väga õudne ja juhtus peale vereanalüüsi.
Mul on üldse halb verevarustus, millest on perearst mulle rääkinud. Aga tean, et mul hakkab alati vereanalüüsist halb ja eriti kui seda näpust võetakse...Nii hullult polnud asi veel lõppenud. Ja kindlasti oli teiseks põhjuseks see, et käed ja jalad olid külmad ja veri ei liikunud hästi. Sellega on tihti probleeme. Aga siis minu küsimus: Mida teha, et parandada verevarustust?
Elizha
Vereringe omadused on üldiselt kaasasündinud omadused ja neid millegi põrutavaga parandada ei saa.
Kindlasti parandab üldist toonust aga füüsiliselt hea vorm (trenn!), täisväärtuslik ja vitamiinirikas toit ja loomulikult õige puhkuserezhiim.
Madalast vererõhust suurt probleemi enda jaoks teha on ebaõige, sest see ei aita.
Võid osta endale vererõhuaparaadi või võimalusel mõõta kellegi teise aparaadiga aeg-ajalt oma vererõhku. Siis märkad, et madal vererõhk on sulle omane ja lühiajaliselt, kuid mitte oluliselt, võid seda tõsta tee või kohviga.
Kui aga juba tunned nõrkust, siis hakka otsima kohta, kuhu istuda enne, kui kokku varised.
Väldi pikka ühel kohal seismist (poejärjekorrad, koosolekuruumid, kus pole istekohta).
Minestus vere nägemise peale pole kahjuks kontrollile alluv. Hoiata õde, et sa minestad verd andes, et nad võimaldaksid vereanalüüsi andmist lamavas asendis. Igas korralikus verekabinetis on selline võimalus olemas.
Üleeile.. imelik oli ja ära hirmutas ka. Ma ei ole kunagi minestanud, vererõhuga ei ole omateada ka midagi lahti olnud kunagi. Viimasel ajal hakkab süda peksma suvalistel hetkedel kohati, aga..
Ühesõnaga istusin rahulikult arvuti taga toolil, kõik oli ok, järgmine sekund hakkas süda peksma, jube iiveldustunne tuli ja külm higi tekkis igale poole. Vedasin ennast vannituppa ja istusin seal põrandal tükk aega, aru ei saanud, kas mul on kuum või külm. Mingi hetk mõtlesin, et üritan tuppa tagasi minna, jõudsin püsti tõusta ja paar sammu teha, kui pilt lihtsalt eest ära läks. Hiljem läks iseenesest paremaks asi, käed ainult värisesid suht terve õhtu.
Kui mures ma peaks olema, et kuskil midagi valesti on?
Mari!
Ma arvan, et see polnud lihtne minestus.
Ka siis, kui oled noor, võivad tekkida teatavat sorti südamekloppimishood sagedusega 120-200 korda minutis. Neid nimetataksegi eesti keeles südamekloppimis hoogudeks ja selliste hoogude esinemisel on vajalik põhjalik arstlik kontroll.
Seda enam, et sellised hood on sul juba korduvad.
Selliste südamekloppimis hoogude põhjused võivad olla erinevad alates kaasasündinud eripära südame erutusjuhte süsteemides , kuid ka muud asjaolud, näiteks kõrgenenud vererõhk,
teatavate ravimite või ainete üledoosist(kohv), rasedusest.
Väga suurt ohtu sellised südamekloppimishood ei kujuta, kuid nende talumine on ääretult ebameeldiv ja hirm on selle juures loomulik emotsioon.
ESMAABIKS on siiski lamamine.
Kui sul oli oksetunne, siis öökimine või oksendamine võivad sellise südamekloppimishoo lõpetada.
*Seda okserefleksi(sõrmed kurku!) kasutatakse sageli, kui ravimeid pole või loodetakse hoog ravimiteta peatada.
*Sama toimega on nn.punnestuskats, kus hoitakse hinge kinni ja pressitakse kõhulihaseid (nagu tahaks kakida).
*Võib vajutada silmamunadele, kus parasümpaatilise närvi kaudu blokeeritakse südant kloppimapanev sümpaatiline närvisüsteem.
*Sama toimemehhanismi kaudu saab südamekloppimisest jagu kui vajutada ühele unearterile.
*Kui kõik need esmase eneseabi võtted ei aita, siis on olemas ravimid südamekloppimishoogude vastu.
Väga keeruline on selliseid hoogusid perearstile tõestada, sest rahuolekus kardiogramm reeglina muutusi ei näita.
Olen seetõttu kiirabiarstina püüdnud ka verinoortel inimestel, kui pulss on üle 130, teha koheselt EKG, sest see võib olla ainus võimalus sellise lühiajalise rütmihäire registreerimiseks, selle alusel rütmihäire vormi teadasaamiseks(rütmihäireid on erinevaid) ja selle häire phul õige ravitaktika leidmiseks.
Südamekloppimist võib esineda ka muude üld- ja kardiaalsete haiguste puhul (palavik, südame muud haigused, kilpnäärme ületalitus, aneemia jm), kuid siis esinevad nad tavaliselt pidevalt ja ei põhjusta selliseid ootamatuid, ääretult halvasti talutavaid südamekloppimis hoogusid.
Lisamaterjali võid leida otsingusõna alt "paroksüsmaalne tahhükardia".
Lisaks:
Eelnimetatud eneseabivõtted südamekloppimise puhul aitavad vaid just paroksüsmaalse tahhükardia puhul, kuid on kasutud ja sageli ka vastunäidustatud, kui südamekloppimine esineb muudel põhjustel.
Aha.. Arstlik kontroll.. Perearsti juurde ei pääse ma praegu kuidagi.. Selleks vaja teise linna minna. Aga ilma saatekirja ja asjadeta vist ei saa kusagile eks?
Mul on ka sellist minestuse eelset seisundit olnud (vererõhk madal) ja ega umbseid ruume ei talu eriti k.a. koosolekud tööl, mis kipuvad jube pikad olema ja mul on alati tunne, et olen vist ainukene, kes varsti tunneb, et õhku ei ole ja uimaseks ajab. Ma olen sihuke tagasihoidlik noor neiu ja kuidagi ei taha endale tähelepanu ka tõmmata öeldes, et tehke palun aken korrakski lahti. Ei taha, et teised vaatavad, et jube nõrguke. Aga sihukesed nõrkushood on väga tavalised pahade päevade ajal ja olen mõni kord täitsa minestanud ka. Tööl pole kuhugi pikali ka visata ja siis olen lihtsalt katsunud akna all istuda. Aega on võtnud, aga lõpuks ikka on nats parem hakanud. Ülemus kipub aga nats paanitsema (ta ka noor naisterahvas, aga tal pole kunagi madal vererõhk probleemiks), kui mul paha hakkab. Olen koguaeg juba kahvatu, kuigi veri on korras. Tahaks jumekam küll olla.
Millised ohud kaasnevad kunslikul minestamisel ajule ja organismile?
Asi käib nii et kükitad rahulikult ja siis kargad järsku püsti ja hoiad hinge kinni ma ei ole seda ise teinul kuid olen näinud.
Üks sõber kui teadvusele tuli siis tema lihased tõmblesid millest see võib olla?
Muidugi võib olla sellest et iga inimene on erinev.
Mul mõned tuttavad teevad sihukest asja.
Igasugusel minestuse esilekutsumisel võivad olla mitmed ohud.
Aga ohu piiril ju balanseeritaksegi, milleks muidu sellised eksperimendid!
Lihaste tõmblused on tingitud aju hapnikupuudusest.
Aga üldiselt, nagu meil ülikoolis oli iga haiguse puhul lööklauseks: "Kooma, krambid, surm."
Tark inimene hoolib oma ajust ja ei vii seda teadlikult mingisse koomaeelsesse seisundisse, elus on ohte selletagi. :-)
Aga mis siis saab, kui koolis või näiteks tööl minestama ajab? Kui see kiirabi kutse pole, siis millal võib ise koju minema hakata?
Minestus on lühiajaline teadvusekaotus.
Mõiste "minestama ajab" peaks olema konkreetsemalt kirjeldatud.
Kui on üldine nõrkustunne, siis peab selleks olema põhjus: oled jäämas haigeks, on valulik või rohke menstruatsioon, oled öösel magamata, kõhulahtisus jm.
Koolist või töölt äraminemise märgiks on see, et sa tõesti enam ei suuda olla, ka kohvi najal mitte. Enne kojuminekut oleks siiski vaja leida pisukeseks ajaks koht, kus pikali olla, et bussis mitte minestada. Võimalus tuleb koju minna takso või kellegi autoga.
Mul oli koolis enne menstruatsiooni algust täitsa kehv enesetunne. Vahetunnis ootasime klassiga õpetajat ja mul oli tunne, et nagu palav on ja tahaks hirmsasti istuda, kasvõi trepiastmele või seina äärde maha. Et lihtsalt ei jõua püsti seista. Siis tuli õpetaja ja lasi meid klassi. Ma ei jõudnud tunnis ka midagi kaasa teha. Kuna meil on klassis palju pahasti käituvaid poisse, siis õpetaja oli meie klassi peale vihane, sest poisid olid ta välja vihastanud. Ja õpetaja andis meile tunni alguses iseseisva töö, istus oma laua taga ja oli ka vait. Mina istusin lihtsalt, pastakas higises peos või nagu lösutasin tooli peal, aga õpetaja ei teinud sellest üldse välja. Vahepeal läks silmade eest uduseks ja süda kippus pahaks. Kui kell helises, siis tuikusin koridori. Järgmine tund oli koos klassijuhatajaga, kes noor meesterahvas, aga ta ütles kohe kui mind nägi,et olen näost täiesti valge. Ütlesin, et mul on paha. Siis ta küsis, kas ma koju minna jõuan. Arvasin, et jõuan küll ja siis ta käskis mul ruttu ära minna. Bussis süda peksis natuke, aga värske õhk tegi olemist paremaks ja kodus olin rahulikult pikali. Järgmisel päeval jättis ema mu igaks juhuks koolist koju. Ei tea, kas iga kord enne menstruatsiooni tuleb millekski selliseks valmis olla või mida teha, et nii ei juhtuks?
Vahetult enne menstruatsiooni või esimesel paaril päeval võib tõesti vahel hiigla sant olemine olla.
On tütarlapsi, kellel on alati menstruatsiooni esimestel päevadel väga tugevad valud, nii tugevad, et kaasneda võivad ka minestus ja oksendamine.
Mõnel tüdrukul esineb selliseid valusid vaid üksikutel kordadel ja siis on see muidugi ootamatu ja murettekitav.
Suurem osa tüdrukuist saavad aga nendel päevadel läbi ilma igasuguste probleemideta.
Kui sul on alles esimesed menstruatsioonid, siis võib loota, et valud ei hakka korduma.
Kui valud aga kaasnevad iga menstruatsiooni ajal ja sa ibumaxist leevendust ei leia, tuleb nõu pidada perearsti või günekoloogiga, kes määravad ravi ja annavad nõu.
Väga tähelepanelik pead olema siis, kui sul tavaliselt menstruatsioon kulgeb valutult ja minestuseta, kuid eelnevalt
oled seksinud ilma turvavahenditeta, siis sellisel juhul võib ootamatu minestus olla üks raseduse tunnus.
Kui sul on ikka väga halb enesetunne, rääkimata minestuseelsest seisundist, siis on see "pausipäev" ja kooli minema ei pea.
Mõned päevad tagasi... Tantsisin sünnipäevapeol, muusika oli vali ja olid erinevad valgusefektid. Ennist oli mu pea ka valutama hakanud. Pea hakkas tantsides ringi käima, kuulmine kadus, enam kõike ei näinud ja minestasin. Olin ca 20 sekundit teadvuseta ja mitu minutit ei reageerinud millelegi. Mul on olnud viimased kuud pisike palavik pidevalt, arstid on teinud analüüse ja teste, kuid kõik on korras. Viimasel ajal on ka silmades valgustundlikus. Kaitsevahenditeta vahekorras polnud olnud. Menstruatsioon oli just lõppenud. Toitun korralikult, minumeelest ei olnud umbne ruum, mu vererõhk on normis ning ei põe mingeid haiguseid. Millest see võis tingitud olla? On mul siiski põhjust karta rasedust? Kas minestus võis olla valjust muusikast ja valgusefektidest?
Vali muusika ja intensiivne valguse vilkumine võivad esile kutsuda mitmeid tervisehäireid, sealhulgas teadvusekadu.
Kas sinu minestusel oli pealtnägijaid? Kuidas nad seda kirjeldasid? Kes ütles kui kaua sa teadvuseta olid?
Kui mure püsib, palu saata end neuroloogi kontrollile.
Kirjeldasid nii, et olin kukkunud ja maas silmad lahti teinud, mind aidati püsti ning seejärel kukkusin uuesti. Silmad tegin veidi aja pärast uuesti lahti, näost olin kahvatu ja ehmunud. Ise midagi ei mäleta, vaid seda, et värisesin maas.
Pealtnägijaid oli ja nemad ütlesidki, kaua teadvuseta olin.
Tere! Olen 17-aastane koolitüdruk. Ja mul on selline mure..
Pisut rohkem kui aasta tagasi sattusin kiirabisse tugeva valuga alakõhus. Mul oli juba mitu päeva tapvad valud olnud ning püsti ei saanud enam üldse tõusta, kohe hakkas paha ja silme eest lõi pildi korraks mustaks. Haiglas öeldi, et on kuseteede infektsioon ning kirjutati rohud. Lisaks palus arst minna perearsti juurde selga ja neerusid kontrollima. Nädala pärast erilist muutust ei olnud, kuid püüdsin välja kannatada selle. Lõpuks sain perearsti juurde aja ning uuringud näitasid, et nii neerud kui ka kõik muu alakõhus on korras. Siis muutusid valud jälle tugevamaks, kuid perearst ütles, et pole mul midagi nii hullud valud. Varsti vahetasin perearsti ning uus perearst vaatas mu samuti üle. Selleks ajaks olid valud muutunud selliseks:valud käisid alakõhust alaselga edasi-tagasi ja pidevalt oli paha olla ja silme eest läks mustaks kui voodist või toolilt püsti tõusin..ja niimoodi praktiliselt terve päeva. Istudes, kükitades oli hullem ning seistes ja sirgelt lamades parem. Perearst ütles, et mul on selgroo ülemine osa kõver ning et see mingitmoodi rõhub kõhule(kuidas saab selgroo ülemine osa rõhuda alakõhule?!). Ta saatis mind taastusravikeskusesse ravile ning seal uuriti veel asja. Seal tehti puusast ja seljast pilt ning öeldi, et hoopis selgroo alumine osa ja puus on kõver. Olin kohustatud käima tükk aega taastusravis ning siis pidi väidetavalt asi paremaks minema. Kuid hoopis sellest ajast saadik on mul probleeme ka tasakaaluga. Kõrvadest hakkasid käima imelikud undamised läbi ning sellele hakkasid lisanduma erinevad asjad, nii et nüüdseks läheb ka silme eest mustaks, kõik asjad nagu liiguks, silmad oleks justkui kaetud sellise uduse-hallika kestaga, põlvedest lööb nõrkuse sisse(tavaliselt üks põlv läheb äkitselt kõverasse nii, et hakkaks nagu kukkuma kokku), seest klopib tugevalt ning väga paha hakkab (otseselt minestanud pole kordagi)... siis möödub mõnikümmend sekundit ja kõik läheb jälle normaalseks. Ja need hood järjest tihenevad..
Kuna need hood esinevad juba koolis kaa, olen hakanud sellepärast isegi treppe kartma, sest sageli lähevad just seal jalad nõrgaks ning lisanduvad kõik eelnimetatud nähtused. Millest need hood põhjustatud on? Oskate te midagi kahtlustada? Kas võib põhjus peituda selles selgroos, et mõjutab kuidagi võinii..või vererõhust(mõni aeg tagasi kui enda vererõhku viimati mõõtsin, oli seal üks näitaja liiga kõrge ning teine liiga madal)?
Anonüümne 22.märts
Minu nõu jääb endiseks. Kui asi kordub, vajad tapsemaid uuringuid.
On inimesi, kes suurtele valudele reageerivad minestusega. See pole ravitav, kuid kui inimene sellest teadlik on, siis tuleb tal valude korral arvestada kukkumisvõimalusega ja end aegsasti istuma või võimalusel pikali sättima.
Minestusega kaasneb higistamine, nõrgus, "pildi ujumine" ja nägemise hägestumine. Ka undamine või vilistamine kõrvades on sage nähtus.
Loe kommentaaridest teiste poolt esitatud kirjeldusi minestuseelsest seisundist ja sa näed, et sa pole ainuke kannataja.
Kui minestus pole seotud võimaliku rasedusega, siis tuleb sul lihtsalt leppida oma eripäraga ja õppida selgeks võtted, mis aitavad sul toime tulla minestuseelse sisundiga.
Selgroo kõveruse kohta pead nõu küsima ortopeedidelt, vaata kliinik.ee või kliinikum.ee, kus saab küsimusi esitada spetsialistidele.
Päev tagasi juhtus selline lugu: tundsin juba hommikul end kehvasti. SÜüa ei suutnud, küll aga jõin vett. Kõhus keeras ja selline ebamäärane halb tunne oli. Mingil hetkel lisandus väsimus ja ilmselt ka puls tõusis. Läksin voodisse pikali, teki panin peale - ei aidanud. U tund aega olin nii, siis üks hetk tundsin, et hakkan oksele. Tõusin püsti (mitte eriti kiiresti) ja hakkasin vannitoa poole jooksma, kuid poolel teel kaotasin teadvuse ja kukkusin põrandale. Hetk hiljem ärkasingi põrandal. (Kuid oksendanud polnud). Siis ehmatusest karjusin üle kodu, et minestasin ja vanemad tulid mulle appi (olen 26-aastane ja sportlik), siis u 5min istusin (nüüd lugesin kommentaaridest, et oleks pidanud hoopis pikali viskama), kuid ei aidanud ja kaotasin taas teadvuse. Kui ärkasin üles, siis nägin, et olin juba oksendanud (ainult vett, kuna muud ma tarbinud polnud).
Kuid mida ei maininud, et eelneval päeval sõin ebanormaalselt palju. Kas ülesöömisest võib tekkida selline toidumürgitus, et 2 korda järjest nii teadvust kaotada? Kas peaks pöörduma arsti poole? Seedimisega oli mul lapsena probleeme ja midagi taolist on ühel korral minuga juhtunud, kuid see oli lapsena, u 9-10.-aastaselt.
Ette tänades,
Liina
Väga raske öelda, kas tegemist oli lihtsa minestusega, sest peale minestamist on inimene tavaliselt mõnd aega nii nõrk, et ta reeglina ei karju, ei ehmatusest ega hirmust.
Iiveldus, oksendamine ja pearinglus võivad olla tingitud ka paljudest muudest asjaoludest, näiteks ajuvereringe häired(migreen), kõrva tasakaaluaparaadi häiretest jm.
Oma teadvuse kaotuse probleemiga pead selle kordumisel pöörduma kindlasti perearstile, kes mõõdab su vererõhku ja teeb vajalikud uuringud.
Kas minestamise korral on nuuskpiiritusele ka mõni alternatiivne vahend (kui minestanu nt sellele ei reageeri, samas pikalt teadvusetu pole, kohati tundub, et teadvusel ka mitte, kavatu, nõrk jne)?
Tere...mul juhtus täna tööjuures selline asi....nimelt hakkas mul kell 9ksa hommikul 15 minutiline paus....Läksime välja päikes e kätte istuma....sõin paar ampsu riisi köögiviljadega ja tein suitsu,,,,ühelt maalt tundin kuidas süda läks pahaks ja suits alla enam ei läinud(ei saa mainimata jätta et hommikul olin söönud)Tõusin püsti ja pea hakkas ringi käima....ja silme eest mustaks minema....kükitasin maha ja jube paha oli olla....siis hakkasid käed värisema ja külma kuuma lained tekkisid...Ühelt maalt ma enda käsi enam peaaegu et ei tundnutki.....sõbranna tõi mulle vett ....Mingi ajapärast viidi mind koju...jäin magama....nüüd tunnen ennast palju paremini,,,,mõtlen lihtsalt et kas ma pean minema arstliku kontrolli...või oli see ölihtsalt mingi vererõhu teema???
Tere...mul juhtus täna tööjuures selline asi....nimelt hakkas mul kell 9ksa hommikul 15 minutiline paus....Läksime välja päikes e kätte istuma....sõin paar ampsu riisi köögiviljadega ja tein suitsu,,,,ühelt maalt tundin kuidas süda läks pahaks ja suits alla enam ei läinud(ei saa mainimata jätta et hommikul olin söönud)Tõusin püsti ja pea hakkas ringi käima....ja silme eest mustaks minema....kükitasin maha ja jube paha oli olla....siis hakkasid käed värisema ja külma kuuma lained tekkisid...Ühelt maalt ma enda käsi enam peaaegu et ei tundnutki.....sõbranna tõi mulle vett ....Mingi ajapärast viidi mind koju...jäin magama....nüüd tunnen ennast palju paremini,,,,mõtlen lihtsalt et kas ma pean minema arstliku kontrolli...või oli see ölihtsalt mingi vererõhu teema???+
Kusjuures kui käed ära surid tekkisid mul ennem sipelgad kätesse....Kuulsin ka seda et kui inimene hingab liiga kiiresti siis tekivad ka sipelgad ta kehale...Võimalik et hakkasin kiiretsi hingama sellepärast et olin ka suht paanikas kuna ei saanud aru mis minuga toimub...Muidu olen ma 23 aastane.....
Aitäh:)
Post a Comment
<< Home