Monday, March 19, 2007

Õhupuudus

Tegelik õhupuudus organismis, erinevalt psühhogeensest õhupuudusest, tekib siis kui organismis tekib ka tegelik hapniku puudus. Öeldakse ka hapnikunälg.
See võib olla tingitud mitmetest asjaoludest.

Organism saab hapnikku väliskeskkonnast hingamisel.
Hingame kopsude kaudu, kuid vähesel määral ka naha kaudu.
Organismis toimetavad hapniku kudedesse punased verelibled.
Ja lõpuks (või ka esmaseks ) eelduseks on see, et meid ümbritsevas õhus üldse oleks hapnikku.

Mistahes häire selles kolmes, meid hapnikuga varustavas süsteemis, põhjustab meil organismis õhupuuduse.

Õhupuudus väljendub:

- kiirenenud hingamises e. hingelduses
- raskendatud väljahingamises
- raskendatud sissehingamises

Õhupuuduses inimese seisund halveneb reeglina lamavas asendis, välja arvatud aneemiast jt. selle punkti juures välja toodud põhjused.

Õhupuudus võib olla üsna märkamatul kujul: üldine loidus, pea on uimane, mõte ei liigu nii vilkalt kui vaja, tekib sagedane ohkamine, haigutused.
Tõuske oma töö ja toimetuste tagant, avage aken, kust tuleb (loodetavasti) värsket õhku, tehke õlavöötmelihastega võimlemisharjutusi, kõndige ruumis edasi-tagasi. Veel parem kui teil on võimalus sellest suletud ruumist kuhugi avaramasse, õhurikkamasse ruumi minna.
Raskest õhust ja liikumatusest tingitud uimasust ja õhupuudust kohv ei leevenda. Kofeiin põhjustab südametegevuse kiirenemise ja sellega tõuseb südamelihase hapnikutarbimus.

Kiirenenud hingamine tekib siis :

* kui sissehingatavas õhus on juba märkimisväärselt vähe hapnikku või õhus on mürgiseid või hapniku omastamist takistavaid gaase. Viimastest näiteks vingugaas.
Siin ei aita enam võimlemisliigutused. Minge kiiresti või talutage abivajaja ohtlikust keskkonnast värske õhu kätte (võimalusel õue). Pange haige istuma, katke ta sooja salli või jopega ja oodake kiirabi.
NB! Vingugaasimügistusega haige pole kahvatu vaid roosaka jumega.

* kui vere punaliblede sisaldus on tunduvalt alanenud
- pikaajalise ainevahetushäire tõttu (ka rasedus)
- varjatud või nähtavate väikeste verejooksude tõttu (sooleverjooks, naisverejooksud)
- ägeda verekaotuse korral

* mitmesugused kopsuhaigused (kopsupõletik, roidemurd, õhk või vesi kopsukelme õõnes)
- palaviku korral
- vanemaealistel südameprobleemide korral

Nende probleemide esinemisel on patsient tavaliselt ka jõuetu ja eelistab lamada.
Laske tal lamada!


Raskendatud väljahingamine

*kui inimene on pikka aega põdenud ja ravinud bronhiiti, on juba nagu paranenud, kuid ootamatult tekib probleem korraliku hingamisega.
Haige muutub ärevaks, püüab köhida, väljahingamist saadavad kiunuvad helid . Selline seisund võib olla tingitud peente bronhide sulgusest, mille tagant ei pääse välja ei kasutatud õhk ega röga.
Avage aken ka siis kui väljas on külm, laske haigel sisse hingata sooja auru, mis veeldaks röga, et see paremini bronhidest välja pääseks, andke juua kuuma teed.
Kõige olulisem aga - rahustage haiget, sest liigne mure ja rabelemine teevad asja hullemaks.
Asetage haige istuma mugavasse toetatud seljaga tugitooli või diivanile. Vahel ei taha haige isegi seljatuge, vaid toetub diivaniserval oma kätele. Sellega muudab ta spontaanselt rindkere liikumise vabamaks ja hingamise tõhusamaks. Soovitav on hoida hingamine siiski oma kontrolli all. Hingata läbi nina sügavalt sisse ja puhuda õhk läbi kokkusurutud huulteprao vahelt aeglaselt välja..
Kui nimetatud abinõud ei aita ja "hing on ikka kinni", siis manustab kiirabi bronhe laiendavaid ravimeid inhalatsioonina koos hapnikuga. Vajadusel jätkatakse ravi haiglas.

* teatavad allergilised reaktsioonid


Raskendatud sissehingamine - haige hingab kähinal, võibolla isegi kõõksuvalt, sissehingamine on tunduvalt pikenenud, kuna õhk ei pääse vabalt hingamisteedesse. Põhjuseks on põletikulises või allergilises turses häälepaelad, häälepaeltealune piirkond või põletikuline hingetoru.

- siin tuleb toimetada äärmiselt rahulikult. Rabelemine ja paanika suurendavad lämbumistunnet.
- Haige võib seista või istuda avatud akna all.
- Kuumast joogist võib abi olla kui tegemist hingetoru põletikuga - röga muutub lahtiseks.
- Väga sobivad ka mitmed tugevat piparmünti sisaldavad imemiskommid ja suuvärskendajad, mis oma külma õhuga vähendavad turset hingamisteedes.

Kui aga sissehingamine muutub kiiresti ja dramaatiliselt raskeks, siis on see kiirabi rida!

Õhupuudus on reeglina tõsise haiguse tunnus.
Seda käsitlesin eelviimase peatükina.
Viimase peatükina tahan paari sõnaga rääkida paanikahäirest, kus õhupuudustunne on üks sümptomitest, aga sellest edaspidi.



Labels: , , ,

1 Comments:

At 9/6/10 19:49, Anonymous Krista said...

Olen 20-aastane naine. Mul on viimase kahe nädala jooksul tekkinud selline probleem hingamisega, et tavalise sügavusega hingamisel kipub õhku väheks jääma (vahet pole, kas istun/laman). Ja kui üritan selle kompenseerimiseks hästi sügavalt hingata (kopsud on õhku täielikult täis), jääks nagu ikka hapnikku vajaka. Selliseid õhupuudusi on mul päeva jooksul mitu korda. Praegu on käsil ka eksamisessioon, kas siis stress/väsimus võiks seda põhjustada?
Mul on seda ka lapsepõlves esinenud, kuid perearst seda ei uurinud. Samas olen kogu elu aktiivselt liikunud ja selle ajal pole see mind seganud.

 

Post a Comment

<< Home