Vägistamine

Vägistamine on kindlasti vältimatu abi teema.
Vägistamise puhul on tegemist nii psüühilise kui füüsilise traumaga.
Vägistatu tunneb, et üleelatu õudus ripub kui must pilv üle tema elu.
Häbi, alandus, hirm, ääretu vastikus, meeleheide.
Mida teha?
Kuidas edasi elada?

Kõigepealt: võta end kokku ja püüa, et sa end pesema ei lähe. Kui sa ei suuda, siis vähemalt määrdunud riided pane kilekotti ja võta arsti juurde kaasa (DNA!).
Kui sa ei suuda kedagi näha ega kellegagi suhelda (politsei, kiirabi), siis mine ise valvegünekoloogi juurde. Tallinnas on valves kas Keskhaigla või Pelgulinna haigla. Günekoloog vaatab su läbi, et selgitada võimalikke vigastusi ja võtab kõik vajalikud proovid nakkusvõimaluse väljaselgitamiseks. Saad vajadusel ravi. Saad esmaseid juhtnööre ka võimaliku rasestumise kohta.
Meie ühiskonnas, kus on väga kõrge poolehoid aborile, tehakse sulle kindlasti ka vastav ettepanek. Kõrgeltarenenud moraaliga ühiskonnas püütakse sel puhul anda maksimaalselt psühholoogilist tuge, et tütarlaps suudaks oma lapse elu seada ülemaks oma vastikustundest vägistaja vastu.

Ära mingil juhul jää oma murega üksi!
Günekoloogid on selle vägivallavormiga palju kokku puutunud. Nad oskavad sind lohutada, oskavad anda nõu ja juhtnööre edaspidiseks.

Kiirabi blogi lugejaile

Olen püüdnud oma sissekanded teha võimalikult lihtsalt ja "maakeeli", et lisaküsimusi ei peaks tegelikult tekkimagi.
Polegi tekkinud, nagu selgub.
Ja sellest järeldub minu jaoks, et vajaminev materjal on ammendatud.
Ometi näen, et üks ja teine on taas blogisse korduvalt sisse vaadanud.

Nüüd olekski küsimus:
Kas on mõni teema, mille käsitlemist ootaksite ja mida ma ise pole märganud lahti rääkida?

Või oleks kellelgi omalt poolt midagi head lugemist lisaks pakkuda? Selle võimaluse ma ju andsin! :-)
Tõlketöid ja teaduslikke uuringuid ma siia ei pane.

Igatahes soovin kõigile head tervist ja arukat tervise hoidmist!

Märka lapse haigust!

Laps ei tule haigestumisel tavaliselt oma halba enesetunnet kurtma, seetõttu võib jääda tema haigestumise algus märkamata.Terve laps mängib, mürab, sööb ja üsna vahel ka puhkab, eraldudes teistest lastest või jäädes vaikselt kodus oma nurka kas raamatut vaatama või mõne mänguasjaga üsna vaikselt mängima.
Haigestumine ei tarvitse alati alata tormilise palavikutõusu ja oksendamisega või muu ilmselge haigussümptomiga.
Lasteaias märkame, et laps on millegipärast eemaldunud teistest, istub nukralt vaibal või koguni seina ääres (toolil istumine nõuab suuremat pingutust), kindlasti tekkib söögiisu langus või söögist keeldumine ja lõunauinaku ajal magab laps, kes muidu ei tarvitse kunagi lasteaias uinuda. Laps, kes muidu võitleb lasteaias oma õiguse eest mänguasjadele või on koguni liidrirollis, on lihtsalt passiivne ja tõmbub pigem kaitseolekusse. Hea kasvataja märkab muutust ja isegi kui ta algul veel haigestumist ei kahtlusta, lubab lapsele valida ise endale sobiv säästurezhiim: ei sunni sööma, ei sunni osa võtma tormakatest mängudest, ei pea loengut tema passiivsuse pärast. Vajadusel on lasteaedades ka kraadiklaas.
Kodus on kõik samamoodi: laps on tavatust passiivsem, ei innustu ühestki pakutud mängust või meelelahutusest, viriseb, ükski pakutud toit ei maitse, jätab selle songituna järgi, ütleb, et jalad on nõrgad või et käed värisevad. Eriti selge viide on haigestumisele see kui laps hommikul ärgates esimesele võimalikule asemele(nt. diivan) uuesti magama jääb. Sa kraadid last, palavikku pole, kuid midagi on ometi valesti.
Kui sul vähegi võimalus, ära last sellisel juhul lasteaeda vii. Vahel kulub isegi ilma haiguseta päevake puhkust lapsele ära.
Kui aga teda pole kellegagi koju jätta, siis ütle kasvatajale, et laps tundus haiglane ja et kui ta peaks haigeks jääma, siis võetaks sinuga ühendust.
Vahel ei tarvitse lapsel olla olulisi märgatavaid enesetunde muutusi, kuid te märkate, et lapsel on lööve.
Igasugune lööve on haiguslik seisund kui pole just tegemist kirbu- või sääsehammustustega.Lööbega last lasteaeda viia ei tohi ka siis kui pole palavikku.

Kohustuslik kirjandus esmaabiks

Asutasin oma esmaabiotstarbelise blogi, et pisutki juhendada käitumist ootamatus tervisehäire olukorras.
Mul olid kodus mõned esmaabi käsiraamatud tavainimestele, kuid see käsiraamat, mille ma eile Apollo lõhutud aknaklaasidega kauplusest leidsin ja mis oli sulaselges eesti keeles ületas oma kvaliteedilt kõik muud.
Lisana on tal kaasas väike erakorralise esmaabi kiired juhendid.
Kel selline raamat koju on hangitud (maksab üle 200 krooni) ja läbi loetud, tuleb lihtsamates probleemides ise toime ja oskab ka tõsise häda olukorras kiirabi oodates adekvaatselt tegutseda.
Ja praegu tunnen, et minu blogi kaotab mõtte sellist täiuslikku käsiraamatut omavale inimesele.

Soovitan väga-väga! Osta see vajalik käsiraamat!

Kaebusteraamatust

miks tormab kiiabibrigaad 2-3 inimest välisjalanõudes haige patsiendi tuppa-kas tõesti on ületamatu raskus tõmmata sisenedes tuppa jalga samuti need sinised kilesussid,mida nõutakse minult arstikabinetti või haiglat külastades-Võigas vaatepilt oli ,kui haige imiku tuppa tormas 3 poriste jalanõudega otse tänavalt-ja võibolla kuskilt tuberkuloosihaige või narkari juurest tulnud meedikut.Olen kuulnud,et just jalanõud on suured pisikute kandmise objektid

Üsna lihtne lahendus:

Ära kutsu kiirabi kui selleks pole kiirabilist põhjust!
Kiirabikutse on hädaabikutse.

Paraku on meil veel toimiv kiirabi tegemas ka perearsti tööd ja rahva terviseharimatuse tööd.
Seetõttu satubki kiirabi kutsetele, kus on tegemist kroonilist haigust põdeva inimese kehvema enesetundega või näiteks väikelastekutsed, kus vanemad on abitud oma lapse palavikku haigestumisel.
Krooniliste haigete puhul on inimestel kogemused ja põrandalt on rullitud ära kallid vaibad, teekond haigeni on kaetud ajalehtedega ja lauale on samuti juba eelnevalt, ilma käskimata, asetatud ajalehed, mille peale saab asetada ravimikohvri ja muud meditsiiniaparaadid nii, et nad ei kahjustaks lauda.

Haigestunud lapsukesele pole vaja arsti kutsuda lapse tuppa, vaid laps tuleb võimalusel tuua elutuppa.
Kiirabitöötajal pole mustad mitte ainult jalad, vaid ka kogu riietus, sest kiirabiriietus ei ole nagu operatsioonikittel, mida iga haigega tegelemise järel vahetatakse. Mõelge sellele enne kui te lasete kiirabil oma voodile istuda!

Nüüd aga sinistest sussidest.
Nõudes jalatsite äravõtmist või katmist siniste sussidega, olge varustatud sooja vee ja kolme käterätikuga iga kiirabiliikme käte pesemiseks enne ja pärast jalatsitega tegelemist. Sest ka kummikinda sisse ei pea meedik panema oma määrdunud kätt ja peale teie juurest lahkumist ootab teda kutse võibolla veel puhtama haige juurde kui olite teie.
Olen olnud väljakutsel kõhulahtisusega haige juures, kus
meediku kätepesupalve peale suunatakse sind vannituppa , kus sul tuleb kasutada ligast seebitükki, millega haige vahetult enne sind oma käsi pesi ja viidatakse kasutatud käterätikutele, millest sina pead aimama, et see pole haige kasutatud või kellegi pepu- või jalarätik.

Nii et...
Vaip rulli, ajalehed maha ja lauale, voodi kõrvale toolid meedikutele, puhas käterätt ja puhas seep juhuks kui seda on vaja.
Kõik see on nii loomulik, et raske on mõista, miks sa ei mõista.

Paanikahäire

Ütlesin eelpool, et puudutan seda teemat lühidalt.

Parema seletuse annavad spetsialistid:
http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/41paanika_ja_muu.htm
http://www.inimene.ee/pages.php3/06?haigus=913

Sa oled olnud terve või vaatamata sinu rohketele kaebustele tervise osas ja põhjalikele mitmekülgsetele uuringutele on sind terveks füüsiliselt tunnistatud.
Raske uskuda, eks ole?
Sul on ju kohutavalt halb olla:
- süda klopib ja "jätab lööke vahele"
- südames on valutorked (see peab ju südameprobleem olema!)
- lihastes on värin,
- käed muutuvad tuimaks ja jahedaks, peopesad märjaks (äkki mul on halvatus!)
- suu kuivab, pean kogu aeg jooma (äkki mõõdaks veresuhkrut!)
- õhupuudus (appi!, mul on astma!)
- pea käib ringi (mis seal peas nüüd juhtus?)

Ööd on pikad ja pimedad.
Kõik magavad, kuid sina oled hädas.
Värisevate kätega valid hädaabinumbri, kus sult hakatakse igasuguseid mõttetuid küsima hetkel, kui sul on tervisekatastroof.
Kiirabi oodates tundub, et nad on su kutse unustanud.

Kiirabibrigaad tuleb juba eelnevalt avatud uksest sisse.
Ennem kui kiirabiõde jõuab oma rohukohvri avada, oled jõudnud läbi lõõtsutamise arstile seletada, et sind on seal ja seal haiglas korduvalt südamega uuritud, midagi pole leitud, aga näe, täna jälle...
Kiirabiarst mõõdab vererõhku, laseb näidata keelt, käsib ette sirutada käed ja esitab küsimusi.
Milleks küsimused? Mul on vaja kardiogrammi!
Teeme, teeme kardiogrammi, aga me peame selle lihasevärina maha saama, muidu aparaat ei näita muud kui värisemist. Võtke need tilgad, need aitavad.

Aitasidki!
Kardiogramm on korras.
Kopsudes on puhas hingamiskahin.
Halvatusnähte pole.
Veresuhkur on normis.
Haigustest aga hakkame rääkima siis, kui käed on soojad ja kuivad.

Huuh! Ah et midagi hullu pole? Võibolla ma tõesti sattusin paanikasse, mul tuleb seda ette.

Kui palju iga kord selline kiirabi poolt kohalesõit ja mõttetud uuringud maksma lähevad, seda haige ei tea.

Kuidas end aidata?
Paanikahäirega patsient võtab oma probleemi omaks väga visalt. Aga püüa vähemalt!
Kui sul tekivad eelnimetatud süptomid, siis lihtsalt voodis lamades ja hirmu kätte "surema hakates" seisund ei parane, vaid halveneb.
Kuna sa pole niikuinii uinuda suutnud:
- tõuse voodist, kõnni natuke toas ringi, vaata aknast välja ja püüa oma seisund kontrolli alla saada.
- Hinga aeglaselt, sest lõõtsutamine põhjustab hüperventilatsioni, liigne hapnik aga kutsub esile pearingluse. Ärevusest verre paiskunud adrenaliin paneb südame kloppima ja lihased väriema.
Ameerika taktika lõõtsutamise korral , et panna ise endale suu ette plastikkott, millesse sise-välja hingad, meil veel ei toimi. Meie ärevushaiged ei lase end mingi plastikkotiga ahistada.
- Pane teevesi keema. Tee, mida jood, ei tohi olla teelehtedest, vaid mingi sulle sobiva aroomiga rahustav ürditee.
- Pane vaikselt mängima rahulik ilusa meloodiaga muusika. Muusikaterapeudid soovitavad muusikat, kus on palju kõrgeid toone (näiteks Mozart)
- Kui sul on hea kaaslane, kes sinu paanikahoogusid talub, siis lase tal teha rahustavat massaaži: kaela ja õlavöötme silitav massaž, labakäte ja jalapöidade massaaž.
- Kui sellised paanikahood pole sul esmakordsed, siis on sul arvatavasti meeles sinu psühholoogi nõuanded selleks puhuks või sinu perearsti või psühhiaatri poolt välja kirjutatud rahustavad tilgad või muud ravimid. Milleks kutsuda kiirabi, et ta sulle neid samu tilkasid annaks?
- Kui selline asi juhtub sinuga esmakordselt, siis sa muidugi oma seisundit hinnata ei oska ja kui kõik eelnimetatud abinõud ei aita, siis tuleb hakata uurima, kes on sinu perearst.

Paanikahoog ei möödu tavaliselt kümne minutiga, aga see öö on sul niikuinii rikutud.
Kui soojus hakkab su kehas levima, rahustav tee ja kõik muu toimima, siis tunned mõne aja pärast, et värinad kaovad kehast ravimitetagi ja uni hakkab vastu hommikut su silmalauge raskeks muutma.
Vaata, et sa tööle sisse ei maga!

Paanikahäire pole reeglina kiirabi vajav seisund.

Õhupuudus

Tegelik õhupuudus organismis, erinevalt psühhogeensest õhupuudusest, tekib siis kui organismis tekib ka tegelik hapniku puudus. Öeldakse ka hapnikunälg.
See võib olla tingitud mitmetest asjaoludest.

Organism saab hapnikku väliskeskkonnast hingamisel.
Hingame kopsude kaudu, kuid vähesel määral ka naha kaudu.
Organismis toimetavad hapniku kudedesse punased verelibled.
Ja lõpuks (või ka esmaseks ) eelduseks on see, et meid ümbritsevas õhus üldse oleks hapnikku.

Mistahes häire selles kolmes, meid hapnikuga varustavas süsteemis, põhjustab meil organismis õhupuuduse.

Õhupuudus väljendub:

- kiirenenud hingamises e. hingelduses
- raskendatud väljahingamises
- raskendatud sissehingamises

Õhupuuduses inimese seisund halveneb reeglina lamavas asendis, välja arvatud aneemiast jt. selle punkti juures välja toodud põhjused.

Õhupuudus võib olla üsna märkamatul kujul: üldine loidus, pea on uimane, mõte ei liigu nii vilkalt kui vaja, tekib sagedane ohkamine, haigutused.
Tõuske oma töö ja toimetuste tagant, avage aken, kust tuleb (loodetavasti) värsket õhku, tehke õlavöötmelihastega võimlemisharjutusi, kõndige ruumis edasi-tagasi. Veel parem kui teil on võimalus sellest suletud ruumist kuhugi avaramasse, õhurikkamasse ruumi minna.
Raskest õhust ja liikumatusest tingitud uimasust ja õhupuudust kohv ei leevenda. Kofeiin põhjustab südametegevuse kiirenemise ja sellega tõuseb südamelihase hapnikutarbimus.

Kiirenenud hingamine tekib siis :

* kui sissehingatavas õhus on juba märkimisväärselt vähe hapnikku või õhus on mürgiseid või hapniku omastamist takistavaid gaase. Viimastest näiteks vingugaas.
Siin ei aita enam võimlemisliigutused. Minge kiiresti või talutage abivajaja ohtlikust keskkonnast värske õhu kätte (võimalusel õue). Pange haige istuma, katke ta sooja salli või jopega ja oodake kiirabi. NB! Vingugaasimügistusega haige pole kahvatu vaid roosaka jumega.

* kui vere punaliblede sisaldus on tunduvalt alanenud
- pikaajalise ainevahetushäire tõttu (ka rasedus)
- varjatud või nähtavate väikeste verejooksude tõttu (sooleverjooks, naisverejooksud)
- ägeda verekaotuse korral

* mitmesugused kopsuhaigused (kopsupõletik, roidemurd, õhk või vesi kopsukelme õõnes)
- palaviku korral
- vanemaealistel südameprobleemide korral

Nende probleemide esinemisel on patsient tavaliselt ka jõuetu ja eelistab lamada.
Laske tal lamada!


Raskendatud väljahingamine

*kui inimene on pikka aega põdenud ja ravinud bronhiiti, on juba nagu paranenud, kuid ootamatult tekib probleem korraliku hingamisega.
Haige muutub ärevaks, püüab köhida, väljahingamist saadavad kiunuvad helid . Selline seisund võib olla tingitud peente bronhide sulgusest, mille tagant ei pääse välja ei kasutatud õhk ega röga.
Avage aken ka siis kui väljas on külm, laske haigel sisse hingata sooja auru, mis veeldaks röga, et see paremini bronhidest välja pääseks, andke juua kuuma teed.
Kõige olulisem aga - rahustage haiget, sest liigne mure ja rabelemine teevad asja hullemaks.
Asetage haige istuma mugavasse toetatud seljaga tugitooli või diivanile. Vahel ei taha haige isegi seljatuge, vaid toetub diivaniserval oma kätele. Sellega muudab ta spontaanselt rindkere liikumise vabamaks ja hingamise tõhusamaks. Soovitav on hoida hingamine siiski oma kontrolli all. Hingata läbi nina sügavalt sisse ja puhuda õhk läbi kokkusurutud huulteprao vahelt aeglaselt välja..
Kui nimetatud abinõud ei aita ja "hing on ikka kinni", siis manustab kiirabi bronhe laiendavaid ravimeid inhalatsioonina koos hapnikuga. Vajadusel jätkatakse ravi haiglas.

* teatavad allergilised reaktsioonid


Raskendatud sissehingamine - haige hingab kähinal, võibolla isegi kõõksuvalt, sissehingamine on tunduvalt pikenenud, kuna õhk ei pääse vabalt hingamisteedesse. Põhjuseks on põletikulises või allergilises turses häälepaelad, häälepaeltealune piirkond või põletikuline hingetoru.

- siin tuleb toimetada äärmiselt rahulikult. Rabelemine ja paanika suurendavad lämbumistunnet.
- Haige võib seista või istuda avatud akna all.
- Kuumast joogist võib abi olla kui tegemist hingetoru põletikuga - röga muutub lahtiseks.
- Väga sobivad ka mitmed tugevat piparmünti sisaldavad imemiskommid ja suuvärskendajad, mis oma külma õhuga vähendavad turset hingamisteedes.

Kui aga sissehingamine muutub kiiresti ja dramaatiliselt raskeks, siis on see kiirabi rida!

Õhupuudus on reeglina tõsise haiguse tunnus.
Seda käsitlesin eelviimase peatükina.
Viimase peatükina tahan paari sõnaga rääkida paanikahäirest, kus õhupuudustunne on üks sümptomitest, aga sellest edaspidi.

Appi, 112! Mul on palavik!

Kehatemperatuur on inimesel stabiilne ja normaalselt 36 ja 37 kraadi vahel. Väikelastel (eriti karjumisel ja müramisel) ja kiirenenud ainevahetusega inimestel võib kehatemperatuur tõusta pisut üle 37 kraadi. Kui haigustunnuseid pole, ärge sellest paanikasse sattuge.

Räägin praegu vaid palavikust, mis tekkis ootamatult.
Tööl olles tunnete, et pea on "paks" ja ihus on ebameeldiv, haiglane tunne, mõnel tekib selline "hõljuva oleku" tunne. Kraadiklaasi teil loomulikult käekotis pole. Vindute selle päeva tööl lõpuni ja kodus heidate puhkama, ajades selle halva enesetunde väsimuse kaela.
Kui ikka selline väsimustunne erineb igapäevasest väsimusest, siis võiks enne voodisseheitmist end kraadida. Sest peale magamist on kõrgeks tõusnud temperatuurist juba raskem jagu saada.

Palavik, mis tõuseb väga kiiresti, on kergesti ära tuntav. Tekkib külmatunne kuni vappekülmani. Hambad lõgisevad suus ja hunnik tekke ei anna teile loodetud sooja.
Kraadiklaas näitab õige pea 39-40 kraadi.

Et olemine on "tappev", siis saate aru, et vaja oleks mingit leevendust ja vot siis ongi korralikus peres korralik ja lihtne koduapteek, kust krõbistate paar tabletti aspiriini või paratsetamooli, joote ühe kuuma joogi ja ronite tagasi oma tekihunniku alla.

Sellise ootamatu palaviku põhjuseks on enamasti mingi viirushaigus või ka bakteriaalne põletik ülemistes hingamisteedes.

Tunnused:
- palavik 37,5-40 kraadi (oleneb organism iseärasusest reageerida kas väga kõrge või mõõduka palavikuga)
- peavalu on kas kerge või väga tugev, kuid pole kuklakangestust, millest peavalude juures rääkisin. Peavalu võib lihtsama neelupõletiku puhul ka puududa.
- nohu (võib esineda ka eraldi haigusena, siis võib palavik puududa või olla pisut üle 37)
- köha
- valu kurgus (neelus)

NB! Õppige vaatama enda ja oma lapse kurku!
Suud avades ei oska inimene sageli oma keelt neelu eest ära hoida. Tehke keelega igasuguseid liigutusi, öelge erinevaid tähti, püüdke teha haigutusliigutust.
Igal juhul, kui teil õnnestub keele taha piiluda, siis näete kurgulaest erinevalt punetavat kurgukaart ja oma kurgumandleid, mis võivad olla sageli ainsaks ja tõsiseks häda põhjuseks.
Keel peab olema niiske ja roosa, kuid palavikuga ja neelupõletikuga on keelel nagu valge kate peal - "keel on valge".
Kui teil kurgu vaatamine ei õnnestu, siis saab selle põletiku üle otsustada valu järgi neelamisel.

Abi.

*Ninatilgad teil on. Need rahustavad teil pisut aevastushoogusid ja "sorisevat" nina ja samuti vabastavad ninahingamise. On inimesi, kel on kalduvus ninaverejooksudele. Neile sobivad paremini ninatilgad, mille alusaineks on õli.

*Palavikurohtusid võtate kuni 4 korda ööpäevas. Palavikualandajad on ka valuvaigistajad, nii et kaks kärbest ühe hoobiga! Palvikku alandavaid rohtusid võib omavahel kombineerida, kuid igal juhul tuleb jälgida, et ei ületataks ohtlikku, mürgistavat annust.
Aspiriin ei sobi maohaavandtõve või gastriidiga haigetele ja neile, kel on kalduvus veritsustele (ninaverejooks, naisverejooks vm. hüübimishäired)
Aspiriini ei tohi anda väikelastele, ega tuulerõugete puhul.
Paratsetamool on rangelt vastunäidustatud maksafunktsiooni häirete korral.
Lastele või oksendavale haigele sobivad paratsetamooli pärasooleküünlad.
Siin on vaid üks takistav asjaolu: olen näinud, kuidas emme oma pikkade tehisküüntega surub küünla väikelapse pärakusse. Siin on ääretult suur oht vigastada lapse imeõrna päraku limaskesta ja sellega tekitada lisaprobleeme oma niigi haigusest räsitud maimukesele.

NB! Kehatemperatuuril alates 38-st hakkab organism tootma interferooni, mis on otseselt viirusevastase toimega. Seega, ärge üritage iga hinnaga kehatemperatuuri normi saada, sest sellega haigus ju organismist ei kao. See reegel kehtib nii täiskasvanute kui laste kohta.

Laste palavikku tuleb aga suhtuda tõsisemalt, sest laste organismi eripärast tekivad kõrge palaviku korral kergemini tüsistused. Seetõttu, kui kodus pole ainsatki supposiidi, laps aga on kõrge palavikuga, siis ei jää üle muud kui tema keha kiirabi oodates korduvalt viinaga või äädiaklahusega või lihtsalt veega jahutada. Pea peale asetada jaheda veega lapike, mida koduvalt vahetada. Mitte mingil juhul ei tohi kõrges palavikus last mässida paksudesse tekkidesse ja panna pähe veel mütsike - oht palavikukrampideks.

*Köha. Esimestel päevadel on köha kuiv nn. ärritusköha. Te köhite lakkamatult, eriti aga öösel.
Köhimise tagajärjel hakkavad valutama nii rindkere kui kõhulihased.
Sel perioodil aitavab teid soojavee aurude sissehingamine, kuhu võite oma varudest lisada ravimteesid või soodat ja ACC tabletid. Juba algusest hakkate võtma rögalahtistavaid mikstuure, ehkki nende efekti kohe ei näe. Põdrasamblatee ka veel mõnel ravimikapis on? Vot seda jooge.
Põletiku arenedes hakkab hingamisteede limaskest produtseerima lima ja ägeda köha periood asendub "rögiseva" köhaga.
NB! Väikelapsega tuleb sel perioodil teha liikumisharjutusi, mis aitaksid tal röga välja köhida, sest väikelapsed ei köhi kunagi "oma kurku puhtaks". "Solgutage" teda, hullake temaga (raskem haiguseperiood on ju möödas!), riputage jalgadest ja mida iganes. Lapsele selline tegelemine meeldib ja samas vallanduvad köhahood, kus naudite, kuidas teie laps oma "kopsud puhtaks köhib".

*Mis veel?
Mesi, küüslauk, sidrun, ingveritee ja rohkelt vedelikku.

Ärge unustage, et kiirabil pole ainsatki imerohtu, mis teid paremini aitaks kui need ravimid, mis teil koduapteegis juba olemas on.
Haigus kulgeb omasoodu ja oma seadust mööda.
Selle möödumist kiirendada ei saa.
Saab vaevusi pisut leevendada ja tüsistustest hoiduda.